mõlemad lõuad on varustatud tugevate tahapoole kõverdunud hammastega.(Bannikov et al, 1985.)Tavaliselt paiknevad hambad ka suulae- ja tiibluudel. Mõnel boa- ja püütoniliigil on suuservadel soomuste vahel termoandurid, mida nad kasutavad pimedas saagi püüdmisel. (Burnie et al, 2001) Boalaste silmadel on vertikaalne pupil. Kerelihastik on väga võimas, mis on seoses 3 saaklooma surmamisega kehakeerdudega kägistamise teel. Nende värvus on kõige mitmekesisem, sageli väga kirju, kuid looduslikes tingimustes alati varjevärvus, mis aitab madudel saaklooma välja luurata või siis varitsusjahil. Mõõtmetelt on boalaste hulgas nii hiiglasi kuni 10 m pikkusi, kui ka kääbuseid, kelle pikkus ei ületa poolt meetrit. (Bannikov et al, 1985.) Boade liigid Kuningboa(constrictor constrictor) on 2-3 m pikkuni efektselt värvunud madu. Selja
asuva loote õigusi, kuid realiseerida saab neid õigusi alles siis, kui loode sünnib elavana. 1967. Aasta kaasasündinud puuete seadusega piiratakse iseseisva eksisteerimise juriidilist mõistet veelgi. Näiteks saab hooletusest tingitud vigastuste eest kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui vastsündinu on elanud vähemalt 48 tundi. Siis võib järeldada, et surnultsündinu puhul ei saagi esitada hagi seoses loote ebaseadusliku surmamisega. See viib ilmse paradoksini hooletusest tingitud vigastuse puhul saab vastutusele võtta, kuid loote tahtliku hävitamise puhul mitte. Paljudes riikides püütakse leida võimalusinende karistamiseks, kes hooletu tegutsemisega põhjustavad lapse surma. See näitab, et püütakse loodet kui iskut kaitsta. 5 Loodet isikuks pidavad seisukoha äärmuslikuks vastandiks on suhtumine, mille
Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu, Pekot, Tarapitat, Ukut. Neile lisandusid ka muistsed hiiud, kangelased. Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad. Sealjuures oli oluline eestlaste "püha päev" neljapäev. Ohvriandideks olid tavaliselt piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel loomad või vangistatud vaenlased. Tähtis koht muinasusundis oli ennustamisel ohvriloomade surmamisega (parem-vasak külg). Lisaks oli oluline ka nõidumine ja ravimaaagia. Ristiusk Kuigi esiaja lõpus valitses muinasusk, polnud ristiusk Eestis päriselt tundmatu. Oldi üsna elavas läbikäimises ristiusuliste maadega. Ristiusk mõjutas teatud kombeid põletamise kõrval levis ka laibamatus, ehete seas leidus harva ka väikesi pronksristikesi. Alates 11.sajandist tundis roomakatoliku kirik huvi Eestimaa ristiusustamise vastu. 1070 aasta paiku määrati munk Hiltinus
vabaduse vahendusel. Seega peab inimene ise lahendama järgmised küsimused: 1 otsustama ise oma elu üle, 2 nõudma oma surma teistelt, 3 jätta oma surm teiste otsustada (2., lk 24). EUTANAASIA MÕISTE Stedman`s Medical Dictionary`s on kaks osundust - "vaikne valutu surm" ning "ravimatut või valuderohket haigust põdeva isiku tahtlik surmamine kunstlike vahenditega." Collins` English Dictionary piirdub "kellegi valutu surmamisega, eriti selleks, et leevendada ravimatu haige kannatusi." Probleemi praktilisi aspekte käsitledes on kasutatav saksa õigusteadlase Karl Engischi määratlus: eutanaasia on kaastundest põhjustatud, tahtlikult toimepandud tegu, elu lühendamine ravimatute valude või vaevuste olemasolul ja surma suhtelises läheduses (nn. terminaalses seisundis). Seega on eutanaasia põhimõtteliselt võimalik vaid surija suhtes. Sellega
ääreperspektiivi kaudu. Kultuurilooliselt esineb naiselikkus üksnes kirjanduslikes, muusikalistes ja kunstilistes piltides, kus naine kujuneb mehe ettekujutuseks, projitseeritud naiselikkuse ideaalpildiks ning enesepeegelduspinnaks. Isegi 19. sajandil püstitatud tees ,,soolistest karakteritest" pöördus naiste kahjuks ning kinnitab meeste õigust omandamisele. Sest omandi (propre) valdkond, kultuur, toimib omandamise kaudu. Naiselikkuse välistamisega või surmamisega luuakse patriarhaalne kord, täpsemalt öeldes rakendatakse naiselikkuse stereotüübid kehtiva korra säilitamise teenistusse. Niisiis konstrueerib patriarhaalne maailm naiselikkuse mõiste ja määratleb seda sugudevahelisest suhtest lähtuvalt. Meeste kujutelm naiselikkusest, mis vahetevahel annab täiesti difameeriva ja võltsitud või ka idealiseeritud pildi, eraldab mehe mitteidentsuse, s.t teistsuguste kogemuste, muljete, tervikpiltide
Andres ja Mari annavad oma süü meeleldi Jussile kanda. Seda enam, et kõik sünnib loomuliku hädavajalikkuse kattevarjus. Mari ei võta Jussi ähvardusi endale käsi külge panna tõsiselt, tõugates teda korduvalt enesetõestamisele ning Juss teebki asja ära, ründab peremeest ja poob end peale rünnaku ebaõnnestumist ära. Vaesel ja silmapaistmatul, ehkki tublil mehel, ei ole enda tõsiseltvõetavuse kinnituseks muud argumenti kui surm. Andrese surmamisega ta hakkama ei saa. Ei suuda võrdsena 11 suurte meeste rivaliteedis kaasa lüüa. Mari ja Andrese pulmas tuuakse pilkelauluna Jussi surm ja ohvriksolemine selgesti välja, mispeale Andres marru läheb. Järgmisena on Sauna-tädi kord õpetust saada. Selle eest, et ta kirikuõpetaja naisele keelt kandmas käib, saab ta mehelt keretäie peksa. Mehed ei salli, kui naised end meeste asjusse segavad
Majanduslik ebavõrdsus on suurim tekitaja - mõtle erinevate kuritegude peale ja vaata kui paljud viivad lõpuks rahani välja. Meedia võiks reguleerida, mida propageeritakse. Koolireformid, väiksemad klassid, rohkem õpetajaid. Kaotada ühiskonnast raha ja pangad Tuli ka igasuguseid karistusviise, mida väga paljud nimetasid. Kõige rohkem käis läbi idee taastada surmanuhtlus ning seda avalikult. Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega. Seda loomulikult kuritegude puhul, mis on mõistusevastased. Surmanuhtluse juures mainiti ka rangemaid karistusviise ning sunnitööd ja sundravi. Samas on vastuseise, kui karistused avalikustatakse, siis õpitakse nähtut (meedia). Üle 50-aastane meesterahvas pakkus välja idee, et luua rohkelt töökohti. Ta ütles: „ Buumi ajal tegid ka paljud pätid ehitustöid, see oli lihtsam rahateenimise viis kui kuritegevus.“
annaabi.ee 
