10.2015 loengut täiendav kodulugemine: Klintberg, Bengt . Kas eilsed ja tänased muistendid kuuluvad samasse žanrisse? - 8. 26.10.2015 loengut täiendav kodulugemine: Järv, Risto 2010. Muinasjutt ja turismireis. - Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 628-638. 9. 2.11.2015 loengut täiendav kodulugemine: Voolaid, Piret 2013. Täägin, järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu grafitile. - 10. 9.11.2015 loengut täiendav kodulugemine: Kõivupuu, Marju 2010. Surmakultuuri suundumustest tänapäeval. 11. 16.11.2015 loengut täiendav kodulugemine: Kästik, Helen 2014: Regilaulu elulugu kontserdirepresentatsioonis. - Andreas Kalkun jt. 26
muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine. Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood. Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste, folkloristike ja usundiliste aspektide kaudu. Matmiskombestik kuulub kultuuri süvakihtide hulka, moodustades surmakultuuri olulisima osa. Välisest küljest on matusekombestik väga konservatiivne rahvatraditsioonide haru, mis pole oluliselt muutunud alates ristiusustamist. Üksikuid olulisi muutusi Eesti matusekombestikus võib märgata alles alates 1950. aastate keskpaigast, mil käibele tuli termin ,,nõukogulik kombetalitus" (Järve 2007: 3). Sisemisest küljest on rahvatraditsioonid aga paindlikud, seostudes ühiskonna vajadustega. Matusekombestikku mõjutavad nii piirkondlik päritolu kui ka perekondlikud ja
kultuurmaastikud ümber küla), edasi on metsa ring ning lõpuks vetevalla ring, nendega on inimesel oma igapäevaelus aga suhteliselt vähe kokkupuuteid. Mall Hiiemäe (1937) On palju kirjutanud looduse teemal, loodus Eesti rahvausundis, looduse tunnetus. Teine suur valdkond, millega ta on tegelenud on rahvakalender pärimusepõhiselt. Marju Kõivupuu Folklorist ning usundiuurjia, süvitsi tunneb rahvameditsiini valdkonda, surmakultuuri ning selle muutumist ajas. „Rahvaarstid Võrumaalt: noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast“ (2002) „Torp-Kõivupuu, M. Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel“ (2003) „101 Eesti pühapaika“ (2011) Praegu aktiivsemalt tegutsevad rahvausundi uurijad: Ülo Valk: on uurinud kuradeid Eesti rahvausundites. Tõnno Jonuks: doktoritöö Eesti muinasusundi kohta, antud ka suuremas vitraažis rahvaväljaanne. Mare Kõiva:
tagasi anda. Kui see jõud annab tagasi, siis on haige päästetud Tervendamist on peetud samaani tähtsaimaks ülesandeks Samaanitrumm ja ekstaasitehnika Samaanid võivad olla nii mehed kui naised Surm seob inimesed keha ja hinge väärtustamise külge. Erinevad rituaalid enne ja pärast matusetseremooniad, matmispaik, vaimolendite uskumine, traditsioonid ja tseremooniad. Sellest tulenevalt loob omakorda religioon erinevaid surma ja matustega seotud traditsioone ja kujundab seeläbi surmakultuuri Usutavasti saab laps hinge, kui ema tunneb esimest liikumist, siis ei või enam loobuda lapsest Kalmed ja surnutekultus Kalmelt saab aru, milline on olnud surnu sotsiaalne/religioosne staatus Kalmudele viidud ohvreid toidu näol, pannakse pinkidele esivanemate hingede jaoks see seotud siirdhinge kujutelmaga, millal tohib see koju minna ja et ei tuleks esivanemaid häirima Surnuteriik asub kusagil põhjas, Zoroastrism 1 vanim teadaolev usund, raske ajaliselt määrata 18. 6
annaabi.ee 
