SUURKISKJAD EESTIS
territoriaalsed paarid, kes ei ole veel jõudnud
sigima hakata ning üksikud hundid, kes on
enamasti noored ja vanemate territooriumilt
hajuvad isendid
Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja
eelistab avamaastikku, kuna sealsed
küttimistingimused on paremad.
Eesti alad on enamasti kultuuristatud ja
hunti võib rohkem kohata võsastikes ja
rabades.
Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku
varjulisse paika, harva kaevatakse koobas
ise.
Hundi peamiseks suremusteguriks on meil
Eestis küttimine.
Ainsaks parasiidiks, kes võib mõjutada
hundi asurkonna juurdekasvu on kärntõve
tekitaja süüdiklest
KARU
Pruunkaru (Ursus arctos) kuulub kiskjate
seltsi karulaste sugukonda
Eestis on levinud alamliik euroopa
pruunkaru (Ursus arctos arctos L.)
Eestis eelistavad karud talvitumiseks
erinevaid kuuse osalusega ja pigem niiskeid
segametsi kaugemal inimasustusest ja
suurematest teedes
annaabi.ee 
