Esimese maailmasõjaja selle järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi kuulunud inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtted. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine, Surbritannia naised said 1918. aastal valimisõiguse sufrazettide nõudmiste toel. Töölisklassi ja naiste näol tekkis suur grupp inimesi kes said küll valimisõiguse, kuid kel puudus kogemus orienteerumaks poliitilisel maastikul. Nende tingimustega manipuleerides õnnestus tulevastel diktaatoritel võimule pääseda. Pärast Esimese maailmasõja lõppu koguneti Prantsusmaa pealinna Pariisi rahukonverentsile. Konverentsist võtsid osa üksnes Esimese maailmasõja võitnud riigid
demokraatia vastu võitlemiseks Näiteks: Itaalia, Venemaa, Saksamaa 9. Mis ülesandeid täitsid Suurbritannias: riigipea, parlament, valitsus? *riigipea - kunungas või kuninganna ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel *parlament - parlament võttis vastu seadusi *valitsus - valitsus korraldas eesotsas peaministriga seaduste täitmist 10. Iseloomusta Suurbritannia majanduse arengut. Probleemid. Pärast I maailmasõda ei olnud Surbritannia enam maailma juhtiv tööstusriik. Tekkinud oli suur tööpuudus ja koormaks oli ka suur võlg USA-le. Väikeettevõtlustes oli tehnika vananenud ning söe kasutamine energiaallikana oli liiga kulukas. Sellest hoolimata ei läinud Suurbritannial aga kõige kehvemini, kuna tänu impeeriumile veeti sisse odavaid võõramaiseid tooraineid, mis alandas toodetud kaupade hindu ning kaupu müüdi edukalt ka kriisiaastatel. 11. Millised parteid olid võimul Suurbritannias 20.sajandil
12.11.12 Suurriikide majanduslik areng, riigid mis olid rikkamad hakkasid vaikselt jääma vaesemaks, kuna teised riigid hakkasid majanduslikult järgi jõudma. Riik Sõttaastumise aeg Kolmikliit/antant Austria-Ungari 28.07.14 Kolmikliit serbia 28.07.14 Antant Saksamaa 4.08.14 Venemaa 17.08.14 Parntsusmaa 21.09.14 Surbritannia 1915 Itaalia ... . 05.1914 Antant Jaapan 23.08.14 Türgi 1915 Bulgaaria 29.09.1918 Kreeka 09.06.1917 Usa Rumeenia 1916 Õpisin millal mingi riik sõtta astus ja kelle vastu nad sõdisid 14.11.12 Piirilahing 21-25. augustil 1914, Prantsusmaa- Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi
1. Bulgaaria 28.09.1918 2. Türgi 30.09.1918 3. Austria-Ungari 03.11.1918: Juba varem, oktoobris, olid alanud siserahutused (revolutsioon Viinis) ja keiser pidi troonist loobuma. Riik lagunes ja vähemusrahvused iseseisvusid (muuhulgas Tsehhoslovakkia 28.10.1918). Oktoobris 1918 algab Saksamaa keisririigis parlamentarism (sots. võetakse valitsusse). Rahuläbirääkimised algasid 08.11.1918. Kohal olid Prantsusmaa ja Surbritannia sõjaväe esindajad ja Saksamaa esindajana keskpartei minister Matthias Erzberger, kes satub rahva viha objektiks. Relvarahutingimused on Saksamaa jaoks kohutavad. Novembri II nädalal algavad rahutused (revolutsioon) Münchenis ja Berliinis. 09.11.1918 Vilhelm II loobub troonist ja Berliinis kuulutatakse välja Saksamaa Vabariik. Uue valitsuse juht on sotsdemokraat Friedrich Evert. Uue riigikorra pooldajad peavad sõlmima ebapoulaarse relvarahu, kuigi sõda ei olnud nende süü
Seda hakati otseselt käsitlema türannia ilminguna. 1767 Charles Townshend Acts, millega üritati panna peale selged ja väga suured maksud kõikidele Ameerikasse viidavatele importkaupadele. See tekitas boikotte nende kaupade vastu: hakati ise tekstiili tegema, teele hakati otsima alternatiive. Kõik see viis välja nn Bostoni veresaunani 1770 Briti sõjaväe ja Bostoni linnaelanike vaheline vastasseis. Pigem märgiline tähendas: Briti võim otseselt astus relvadega elanike vastu. Surbritannia üritas olukorda leevendada: 1770 kaotati kõik Townshendi maksud, v.a teemaks. Kõik Suurbritannia väljaastumised kasvatasid ka eneseteadvust koloniaalelanikes. Üha enam hakati otsima võimalust, et üldse pääseda Briti seadustest. Türannia pääsemise nimel hakkas eriti aktiivselt võitlema Samuel Adams. 1773 Tea Act, milles oli kohustus, et teed tohib müüa vaid Ida India kompanii, mis väga tõsiselt kahjustas seniseid hulgimüüjaid ja väikekaupmehi. Detsembris 1773
annaabi.ee 
