Rütmihäired e. Tahhükardiad Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame automatismi suurenemisest või taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega. Tervel inimesel esineb füüsilisel koormusel füsioloogiline tahhükardia, mis kaebusi ei põhjusta.
väljub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena, T1/2 2t · Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne, peapööritus, vererõhu langus ja pulsisageduse tõus; jalgade tursed. Iiveldus ja kõhukinninsus ning allergilised nahareaktsioonid. Mööduv igemete hüperplaasia, vanematel meestel on mööduv rindade suurenemine. Müokardi isheemia süvenemine Kaltsiumi kanalite blokaatorid Verapamiil · Näidustused: hüpertensioon, stenokardia, supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, atriaalsed automatismid · Imendub p.o.hästi, biosaadavus ~20%, ~70% eritub metabliitidena uriiniga, osa metaboliite on aktiivsed, ~20% roojaga, T1/2 ~7t, läbib HEBi ja platsentaarbajääri · Ca2+ blokeeriva toime tulemusena neg inotroopne toime ja erutusjuhtivuse pikenemine, lisaks lõõgastab silelihaseid ja langetab sellega perifeerset vastupanu ja vererõhku · Kõrvaltoimetest peavalu, pearinglus, paresteesiad, neuropaatia;
iseäranis tubastest tingimustest alajahtununa eest leitud patsientide puhul mõelda võimalikule mürgistusele või neuroloogilisele või sisehaigusele. Prognoosi määrab peamiselt põhihaigus. (Adlas:2014) Kliiniline pilt Kerge hüpotermia (33-35 C) -Tugev sümpatikotoonia -Tahhükardia -Lihasvärinad (Elonen:2008) Keskmine hüpotermia (30-32 C) -Organismi elutegevus aeglustub. -Lihasvärin lõppeb. -Ataksia -Segasus -Teadvusetus -Spontaansed supraventrikulaarsed rütmihäired (Elonen:2008) Esmaabi kerge ja mõõduka hüpotermia korral 1. Vii kannatanu toasooja ruumi. 2. Võta ära märjad riided ja jalanõud. Anna kannatanule kuivad riided ja jalanõud või mässi ta sooja teki sisse. 3. Soojenda kannatanut aeglaselt ja ettevatlikult (soojaveekotiga, elektripadjaga, sooja õhuga, abistaja kehasoojusega) kehapinnalt, kaenla alt, kubemetest. (NB! Ära soojenda kannatanu jasemeid.) 4
Virvendusarütmia kõige tavalisem põhjus on kõrge vererõhk. Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, järgneb totaalne rütmi kaos. Üheks sagedasemaks rütmihäireks on ekstrasüstolid e nn vahelöögid. Nad võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini siiski mõne südamehaiguse tõttu vanemas eas. Ekstrasüstolid ilmnevad sageli muus osas normaalse südametegevuse foonil. Eriti nooremas eas võivad (supraventrikulaarsed) lisalöögid esineda ilma olulise põhjuseta ning sel juhul on nad healoomulised ning ei kujuta endast ohtu tervisele. Põhjusteks võivad olla mitmed südamehaigused, vere elektrolüütide tasakaalu häired, liigne suitsetamine, alkoholi või kohvi tarbimine, ärrituvus ning stress. Südame lisalöögid ei põhjusta alati kaebusi, mistõttu need võidakse avastada juhuslikul läbivaatusel. Vahel tunneb inimene vahelööki tugevamana teistest löökidest ning see võib
d. Juhendikohane medikatsioon valuvaigisti, vajaduse korral patsiendi rahustamiseks diasepaami iv või suu kaudu või beetablokaator iv või suu kaudu 5. Siinusbradükardia a. Harilikult pulsisageduse alampiir 40/min või hemodünaamika halvenemine ning pulss alla 60 b. Juhendikohane medikatsioon 0,4mg atropiini iv 6. Kodade virvendus (FA) a. Medikatsioon ja vajadusel sünkroniseeritud defibrillatsioon 7. Supraventrikulaarsed tahhükardiad (SVT) a. Medikatsioon või raskes pikaleveninud olukorras sünkroniseeritud defibrillatsioon 8. Atrioventrikulaarsed blokaadid (AV-blokaadid) a. 2.astme AV-blokaade ravitakse kas 0,4mg atropiiniga iv või vajadusel kardiostimulaatoriga b. 3.astme AV-blokaadi kestes vajatakse kardiostimulaatorit. Parema vatsakese infarkti lisandudes vajatakse sekventiaalkardiostimulaatorit
Tavalised on respiratoorne distress, tahhüpnoe ja inspiratoorsed räginad. Rögaeritus on varieeruv ja röga võib olla ka verine. Pea kõikidel patsientidel on 7 päeva pärast palaviku tõusu diagnoositud pneumoonia, mis röntgeniülesvõttel on nähtav difuussete, multifokaalsete muutuste või infiltraatidena, samuti interstitsiaalsete infiltraatidena.[5] Tavaline on ka mitme organi samaaegne kahjustus (neeru- ja südamepuudulikkus, sh südame dilatatsioon ja supraventrikulaarsed tahhükardiad). Muude tüsistustena on esinenud kopsuverejooks, pneumotooraks, pantsütopeenia, Reye sündroom ja sepsis ilma dokumenteeritud baktereemiata.[7] Haiglaravil olnud patsientide suremus on olnud suur, siiski võib arvata, et üldine suremus on oluliselt väiksem. Erinevalt 1997. a registreeritud surmadest, mis enamikus olid vanemate kui 13aastaste hulgas, on viimasel ajal suremus suur laste seas. Nii on Tais registreeritud surmajuhtudest 89% olnud alla 15aastaste hulgas
minutiga Sooda (naatriumbikarbonaat) – pikka aega kestnud elustamine, eriolukordades diagnoositud atsidoosi või hüperkaleemia, mürgistus tritsükliliste antidepressantidega Annused: doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi
Südame löögisageduse tõusu võivad tervetel inimestel esile kutsuda füüsiline pingutus, teatud ravimite tarvitamine, autonoomse närvisüsteemi või endokrinoloogilise süsteemi töö omapärad.Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades,
kodade laperdus, kodade fibrillatsioon. Märkus. Kõigil kodadest tulenevatel rütmihäiretel on järgmised ühised EKG-tunnused: P-sakid on siinusrütmist erineva konfiguratsiooniga, PQ-segment võib olla normaalne, pikenenud või lühenenud, QRS-kompleks on normaalse konfiguratsiooniga. Paroksüsmaalne – hoona esinev Supraventrikulaarne – vatsakestest kõrgemal (siin:südamekojas) tekkiv 772 a) Kodade ekstrasüstolid (SVES – supraventrikulaarsed ekstrasüstolid) Kirjeldus Kodade ekstrasüstolid on enneaegsed erutused (P’), mis tekivad ektoopilises (väljaspool siinussõlme asuvas), kodade alasse jäävas erutuskoldes ja millele enamasti järgneb vatsakeste erutus. EKG-pilt Põhirütmiks on siinusrütm, kuid seda katkestavad ebaregulaarsed enneaegsed kodade erutused. P’-sakk on muutunud. P’-sakk tekib enneaegselt. QRS-kompleks on normaalne. Nendel ekstrasüstolitel on erinevad esinemissagedused
annaabi.ee 
