viibimise tõenäosust. Selle argumentideks on osakese koordinaadid ja aeg. 285. Milles seisneb komplementaarsusprintsiip? Mikroosakese uurimisel võivad eri tüüpi aparatuuriga saadud tulemused olla vastuolulised. Sellised kirjeldused ja vastavad aparatuurid on komplementaarsed ehk üksteist täiendavad. Komplementaarseid aparatuure ei saa rakendada üheaegselt. Osakese kirjeldamine lainena ja osakesena on komplementaarsed tegevused. 286. Mis on superpositsiooniline seos kvantmehaaniliste olekute vahel? On kvantmehaanika üks põhihüpotees, mis väidab nii : Igas olekus peituvad võimalused lõpmata paljude teiste olekute realiseerumiseks teatud tõenäosusega. 287. Milline vastastikmõju on kõige nõrgem? Gravitatsioonijõud 288. Milline vastastikmõju on kõige tugevam? Tugev Vastastikmõju 289. Millistele osakestele mõjub gravitatsioon? kõikide osakeste vahel 290
mitte läbi minna. Ühe tõeäosusega langeb footoni polarisatsioonivektor ühte turmaliinkristalli optilise teljega (footon läbib kristalli), teise tõenäosusega on footoni polarisatsioonivektor risti turmaliinkristalli optilise teljega (footon ei läbi kristalli). Kumb neist olekutest antud footoni korral realiseerub, seda teooria ei ennusta. Ette arvutada võib ainult tõenäosusi. Selles avaldubki kvantmehhaanika satistilisus. Olekute superpositsiooniline seos peab matemaatiliselt väljenduma olekufunktsioonide vastava seosena, mis võimaldaks olekute realiseerumise tõenäosusi arvutada. Katsega hea kooskõla annab lineaarse seose postuleerimine olekufunktsioonide vahel, s t mistahes olekufunktsioon (q ) on esitatav mõnesuguste teiste olekufunktsioonide 1 (q ) , 2 (q ) , 3 (q ) , ... lineaarkombinatsioonina: (q ) = C1 1 + C 2 2 + C3 3 + ..., (11.1)
annaabi.ee 
