Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse (KK), veepidavuse (W) jms järgi. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes; · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. · Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures betooni tugevust kiiremini suurendada;
väljanägemisega. · Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. · Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning
6.2 Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95 %-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevuse peale 28-päevast kivinemist 20ºC ja 95 100 % niiskuse juures. [1] 6.3 Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust? Kasutatav killustik, samuti temperatuur, milles betoon kivistati, ja õhu eemaldamine. [1] 6.4 Millised faktorid mõjutavad betoonisegu töödeldavust? Töödeldavust mõjutavad superplastifikaatorid (lisandid). [1] 6.5 Millised betoonisegu tihendamise viise kasutatakse? Liigse õhu eemaldamine, täitematerjali lisamine.[1] 3 6.6 Millest lähtutakse betoonisegu töödeldavuse valikul? Betoonisegu töödeldavuse valikul lähtutakse sellest, milleks betooni kasutatakse. Krohvimisel peab segu olema töödeldavam kui põranda valamisel.[1] 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPM 3500 Ehitusmaterjalid
14.krohvi eesmärgid 15.kuidas jaotuvad krohvid sideaine järgi `? 1. sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks 3. põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. 4. tavaline raskemört,kergeehitusmört 5. Survetugevust 6. sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid 7. tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. veevajadust vähendavad ja töödeldavust parandavad plastifikaatorid ja superplastifikaatorid. Külmakindlust parandavad õhku sisseviivad lisandid sideaineks 9.vähendavad veevajadust ja parandavad töödeldavust 10. tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass 11.Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne. 12. otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte,eriotstarbelised 13. hea töödeldavus, veehoidvus, ei tohi kihistuda, hea nake aluspinnaga 14
95%-lise tõenäosusega betooni survetugevust 15*15*15 katsekeha korral. Näiteks betooni survetugevus klassi C40/50 on kuubikulise katsekeha korral 50MPa ning silindrilise katsekeha korral 40 MPa, tõenäoususega 95% . 3. Betooni survetugevust mõjutavad kivinemistingimused ning täitematerjali (nt killustiku) nõeljate olemasolu 4. Betooni töödeldavuse parandamiseks kasutatakse betoonis lisandeid: plastifikaatorid ja superplastifikaatorid. 5. Betoonisegu tihendamiseks kasutatakse näiteks vibrolauda. 6. Betoonisegu töödeldavusel lähtutakse betooni edasisest kasutusest.
.......8 2.3 Aeroc tootmisprotsess................................................................................................8 3.Betoonilisandid.........................................................................................................9 3.1 Keemiliste betoonilisandite liigitus.................................................................................9 3.2 Plastifikaatorid ehk veevajadust vähendavad lisandid.........................................................10 3.3 Superplastifikaatorid ehk veevajadust suurel määral vähendavad lisandid..................................11 3.3.1 . Superplastifikaatorite keemilised tüübid.....................................................................12 3.3.2 Kuidas mõjutab superplastifikaator kivinenud betooni omadusi............................................12 3.3.2.1 Survetugevus.....................................................................................................12 3.3.2.2 Poorsus...................................
Jämetäitematerjal. Killustik · Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest jaotatakse- kerged või rasked täitematerjalid(rasked on näit. graniit-,paekivikillustik;kerged - näit. keramsiit). · Killustikku doseeritakse fraktsioonidena. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Platifikaatorid- vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid - parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse kekkonna suhtes. · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid- võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. · Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temparatuuri juures betooni tugevust kiiremini suurendada ;
konstruktsioone; · Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; · Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Betoonisegu on kõrgevoolavusega ja seda iseloomustatakse betoonisegu laialivalgumisega. 9) Korebetoon - kergbetooni liik, milles puudub peentäitematerjal (liiv). Mullbetoon - kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal (kruus). 10) Keemilised lisandid betoonisegule Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad lisandid · Tardumist aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid · Hüdrofobiseerivad lisandid.
Pimsi ja keramsiidi puru, saepuru, puusüsi, Külmimist pidurtatavaiks lisanditeks on kusttamata pulberlubi, potas ja keedusool need võimaldavad krohvida -5 kraadi juures Tardumis kiirendid tardumis kiirenditeks on kips, kustutamata pulberlubi, kiirkivistuv portland tsement Tardumis aeglustid tardumis aeglustiteks on kustutaud lubi, savi, loomsed ja taimsed liimid Igal lisandil on oma põhitoime mis liigitatakse klassidesse: plastifikaatorid(vee vajadust vähendavad) superplastifikaatorid (vähendavad suurel määral vee vajadust) õhku sisseviivad lisandid vee hoidlust tõstvad lisandid tardumist kiirendavad lisandid kivinemist kiirendavad lisandid tardumist aeglustavad lisandid hüdrofobiseeritud lisandid(tagavad mördile külmakindluse) Polümeersed lisandid kasutatakse: krohvi nakke tõstmiseks aluspinnaga mörtide plastsuse parandamiseks töödeldavuse aja pikendamiseks
Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv joud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus markimisvaarselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka voi kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polusahhariidid voi mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid katkevad endas ka viskoossust tostva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni voime voolata takistustest mooda vaheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on pohimotteliselt voimalik, kui on tegu vaikese armeerimistihedusega.
Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest 5 jaotatakse - kerged või rasked täitematerjalid (rasked on näit graniit, paekivikillustik; kerged - näit keramsiit). Betooni lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust. · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid. · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse. · Veehoidvust tõstvad lisandid parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes. · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. · Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures betooni tugevust kiiremini suurendada.
Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka vis- koossust tõstva lisandi omadusi. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega.
tuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplasti- fikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimis- väärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. 15 Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega.
Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega.
Nii saadakse jämepoorne betoon. Kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 35.Betooni keemilised lisandid-plastifikaatorid, õhku manustav lisand, kiirendajad Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi liigitatakse mingisse klassi, kuid võib olla ka teatud kõrvalefekte. · Plastifikaatorid · Superplastifikaatorid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad/aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Lisandi efektiivsus sültub ka betoonisegu koostisse viimise hetkest
*Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. *Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. *Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. *Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja
annaabi.ee 
