24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed - kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed - komponentide liitumisel ineb mingi uus kvaliteet. Liigifond - liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja vôimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements - organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason - kooslused koosnevad sôltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik. Paradigmade vastuolu avaldub viisis, kuidas taimkattetüüpide eristamise ja uurimise metoodike on erinev Ameerikas ja Euroopas. 26. Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon. 1) Euroopas on tüüpiline klassifikatsioon
24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed komponentide liitumisel ilmneb mingi uus kvaliteet. Liigifond liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja võimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason kooslused koosnevad sõltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik. Paradigmade vastuolu avaldub viisis, kuidas taimkattetüüpide eristamise ja uurimise metoodike on erinev Ameerikas ja Euroopas. 26. Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon. 1) Euroopas on tüüpiline klassifikatsioon
klassifikatsioon; Individualistlik paradigma Gleason, levinud Ameerikas. Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud, liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil puudub mõte, sest klassid on kunstlikud. Kooslustüüpe saab järjestada, ordineerida. Organitsistlik paradigma Clements, levinud Euroopas. Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismid, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud. Nende vahel on teatud tööjaotus, superorganism areneb ajas. Nii nagu organismidel toimub ontogenees, toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liidi vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest. Koosluse ordinatsioon: · Taksonoomiline liblika-, taimekooslus · Funktsionaalne primaarsete produtsentide kooslus, kuna ookeanis esmased tootjad pole tihti taimed, vaid nt
A. Konkureeriva populatsiooni tihedus? B. Populatsioonitihedus mille juures sündivus ja suremus on tasakaalus? C. Järglaste arv, mida keskmine populatsiooniliige ajaühikus toodab? D. Keskkonna stressi väljendav näitaja. Definitsioon ütleb meile, et C on õige; 140. Milline arusaam tuleneb Gause reeglist? A. On võimalik, et kooslused on liikidega küllastunud; B. Looduslik valik toimub alati suurema kohasuse suunas; C. Kooslused on pigem superorganismid kui individualistlike liikide kogumid; D. Isaseid ja emaseid isendeid sünnib enamasti võrdses koguses; E. Saak ei sõltu külvitihedusest; F. Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Gause reeglist tuleneb otseselt limiteeriva sarnasuse printsiip, sellest omakorda otseselt võimalus, et kooslused saavad olla liikidega küllastunud, A on õige; 141. Kas taimede maa-alune konkurents on pigem: A. Sümmeetriline? B. Asümmeetriline? C
annaabi.ee 
