) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused: milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms. Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui n-ö superorgaanilist v indiviidideühest struktuuri, mis eksisteerib väljaspool selle individuaalseid kandjaid. Indiviidid sünnivad teatud kultuuri ja kujunevad selle varem eksisteerinud kultuuri sees selle esindajateks ning see kultuur jätkab eksisteerimist ka pärast nende indiviidide surma. Siiski, eri kultuurides on eri indiviididel või indiviidil üldse erinevad võimalused kultuuri mõjutada v kujundada. 1 1
diferentseerumine Spenceri mõju struktuurfunktsionalismile Spenceri loodusliku valiku teooria pani aluse sotsioloogilisele funktisonalismile. Tema ideed mõjutasid ka Durkheimi. Spencer võrdles inimese keha sotsiaalse struktuuriga. Inimkeha on nagu süsteem, kus organid küll töötavad eraldi kuid moodustavad terviku, et süsteem toimiks. Sotsiaalses süsteemi püsimiseks on vajalik koostöö erinevate organite vahel. Spencer võrdles superorgaanilist ühiskonda kultuuriga. Tänu kultuurile on kordineeritud inimtegevus võimalik. Struktuurfunktsionalismis on laenatud Spenceri mõisteid struktuur, funktsioon, organims ning evolutsionism. Karl Marx (1818 1883) - Juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxil oli suur panus majandusteaduse arengusse.
) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused sellest milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms. Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui nö superorgaanilist v indiviidideühest struktuuri, mis eksisteerib väljaspool selle individuaalseid kandjaid. Indiviidid sünnivad teatud kultuuri ja kujunevad selle varem eksisteerinud kultuuri sees selle esindajateks ning see kultuur jätkab eksisteerimist ka pärast nende 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 18 indiviidide surma. Siiski, eri kultuurides on eri indiviididel või indiviidil üldse erinevad võimalused kultuuri mõjutada v kujundada.
annaabi.ee 
