osakeste teoorias, kuid vajab võrdset arvu fermione ja bosoneid, nii et see ei saa olla täpne looduslik sümmeetria. 1974. aasta Gravitonid Suletud stringe kasutav stringiteooria ei suuda kujutada hadronite füüsikat, sest teise taseme ergastatud spinnil ei ole massi. Viimane teeb selle ideaalseks kandidaadiks seni puudunud kvantgravitatsiooni teooria kohale. See avastus märgib stringiteooria potentsiaalse ühendatud teooriana käsitlemise algust. 1976. aasta Supergravitatsioon Supersümmeetria kombineeritakse gravitatsiooniga, saadakse supergravitatsioon. See progress on eriti tähtis stringiteoorias, kus gravitatsiooni ei saa eraldada ergastusspektrist. 1980. aasta Superstringid Stringiteooria ja supersümmeetria ühendamine viib ergastusspektrini, millel on võrdne arv fermione ja bosoneid, mis näitab, et stringiteooria saab teha täiesti supersümmeetriliseks. Saadud objekte nimetatakse superstringiteks 1984. aasta - Suur aasta
kümnest nii väikesed (kokku pakitud väga väikesesse ruumiossa), et jäävad märkamatuks. Madalatel energiatel (nagu igapäevane maailm) oleks ruum tajutav ikkagi vaid kolmemõõtmelisena nii, et vastuolu siit ei teki. Superstringiteooria sobivust elementaarosakeste ja nendevaheliste interaktsioonide maailma kirjeldamiseks peavad näitama juba kaugemas tulevikus läbiviidavad katsed. 1984. aastal tõusis stringiteooria jälle huviorbiiti, kuna ei suudetud tõestada, et supergravitatsioon oleks lõplik või et ta suudaks seletada selliseid osakesi, mida me vaatleme. Stringiteooria kallale asus hulk värskeid jõude ja töötati välja stringiteooria uus versioon nn heterootiline string. See paistis lubavat asjalikult seletada selliste osakeste olemasolu mis ka tõesti olemas on. Kuigi ka stringiteooriad viisid mõningate lõpmatusteni, leitakse siiski, et heterootilise stringi puhul peaksid need välja taanduma.
membraanid p braanid Superstringid 11 - mõõtmeline Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis
membraanid p braanid Superstringid 11 - mõõtmeline Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 3 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria