Hän on kehittänyt yhdessä Kaivapalun kanssa testejä samanlaisuuden havaitsemiseen. Hankkeessa hän tutkii morfologisten piirteiden samankaltaisuuden havaitsemista. Kansainvälisesti tunnettu tutkija ja teoreetikko Håkan Ringbom on varhemmassa tuotannossaan keskittynyt selvittämään, mikä on oppijan äidinkielen vaikutus kohdekielen ymmärtämiseen ja tuottamiseen. Häntä on kiinnostanut muun muassa se, miten yhtäältä suomenkieliset, toisaalta suomenruotsalaiset ymmärtävät englantia. REMU-hankkeessa Rinbom selvittää, miten suomenruotsalaisten ja suomenkielisten havainnot viron ja suomen samanlaisuudesta poikkeavat toisistaan ja mitkä seikat vaikeuttavat suomenruotsalaisten vironymmärtämistä. Ringbomin ja Kaivapalun tutkimukset ei-sukukielen puhujien ongelmista täydentävät toisiaan. Härmävaara tekee väitöskirjaansa suomalaisten ja virolaisten välisestä vuorovaikutuksesta: miten
kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele. Algul läks Agricola Viiburisse, siis Turku. Ta saadeti õppima Saksamaale, 1536-1539 õppis Wittenbergi Ülikoolis teoloogiat. Tema ülesanne oli piibli tõlkimine, selleks ta sinna saadeti. 7. Kirjasõna ja lugemisoskuse levik 18. sajandil 1766. hakkas Porthan (1739-1804) avaldama sarja De poesi Fennica. 1770. loodi Aurora selts, 1771. koostasid nad esimese Soome ajalehe (rootsikeelne) 1776. hakkas Turus 2 korda kuus ilmuma ajaleht "Suomenkieliset Tietosanomat" 18. saj rajati esimesed köstrikoolid, kus õpetati neid lapsi, kes kodust lugemisõpetust poleks saanud. 1771 lõi Aurora selts soome esimese ajalehe. Rootsikeelne. 8. Daniel Juslenius, Henrik Gabriel Porthan Juslenius (1676-1752) soomluse isa. Ta oli esimene nimekas fennofiil. Hakkas uurima soome rahvaluulet, kirjutas sellest palju uurimistöid. 1700. kirjutas "Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu), milles kirjeldas vanu rahvaluule tekste, Soome ajalugu. 1703
kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele. Algul läks Agricola Viiburisse, siis Turku. Ta saadeti õppima Saksamaale, 1536-1539 õppis Wittenbergi Ülikoolis teoloogiat. Tema ülesanne oli piibli tõlkimine, selleks ta sinna saadeti. 7. Kirjasõna ja lugemisoskuse levik 18. sajandil 1766. hakkas Porthan (1739-1804) avaldama sarja De poesi Fennica. 1770. loodi Aurora selts, 1771. koostasid nad esimese Soome ajalehe (rootsikeelne) 1776. hakkas Turus 2 korda kuus ilmuma ajaleht "Suomenkieliset Tietosanomat" 18. saj rajati esimesed köstrikoolid, kus õpetati neid lapsi, kes kodust lugemisõpetust poleks saanud. 1771 lõi Aurora selts soome esimese ajalehe. Rootsikeelne. 8. Daniel Juslenius, Henrik Gabriel Porthan Juslenius (1676-1752) soomluse isa. Ta oli esimene nimekas fennofiil. Hakkas uurima soome rahvaluulet, kirjutas sellest palju uurimistöid. 1700. kirjutas "Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu), milles kirjeldas vanu rahvaluule tekste, Soome ajalugu. 1703
Hakkapeliitta (1618-1648)- soome ratsarügement rootsi armees. Hakata- sm k raiuma päälle- sm k peale Neist rääkis esimesena Juslenius, rõhutades vaprad on soomlased ja kui suur ja tore on Soome. 1733. a ilmus B. Vhaeli grammatika, siis juba 14 käänet. Eelnevalt oli võetud eeskuju rootsi või ladina keelest ja oli vaid 6 käänet. Nüüd ilmusid omastavast käändest lähtuvad käänded. 1776. a hakkas Turus kaks korda kuus ilmuma esimene soomekeelne ajaleht ,,Suomenkieliset Tietosanomat", toimetajaks Mynämäe kirikhärra A. Lizelius. Henrik Gabriel Porthan (1739-1804)- Soome ajaloo isa Ta oli retoorika ja luule professor ja ülikooli raaamatukogu hoidja (väga oluline, vastutas arhiivide eest ja uuris neid ka ise, tänu sellele teadis peale suurt tulekahju, mis teoseid seal oli). Ta oli esimene soomlane, kellele rajati ausammas 1864 Turu toomkiriku ette. Huvitav oli see, et ausambad rajati tavaliselt kuningatele ja kangelastele
Oli Turu Akadeemia ladina keele ja kirjanduse professor. Tegeles rahvaluule, esteetika, keeleteaduse, maateaduse ja ajalooga. Temast sai alguse meetod, kuidas teaduslikult ajalugu uurida. Paavali Juusten kirjutas piiskoppide kroonika, Porthan uurib seda ja varustab täienduste ja selgitustega. Avaldab selle uuesti. Tal oli suur mõju ka hilisematele hariduselu tegelastele. 1770 asutati Turus Aura Selts, see oli esimene haridusselts, keskne isik oli Porthan. 1776 esimene soomekeelne ajaleht Suomenkieliset Tieto-Sanomat. Seda andis välja Anders Lizelius. 20Autonoomiaaeg Soomes Soome Vene suurvürstiriigina 1809-1917. Napoleon ja Aleksander I jagasid maailma. Soome jäeti Venemaa mõjuvõimu alla. 1808-1809 okupeerisid Vene väed sõja käigus Soome. Rootsivastasest sõjast sai kiiresti vallutussõda. 1809 märtsis kutsus Vene tsaar kokku Porvoo Maapäeva, kõik seisused andsid tsaarile truudusvande. Ametlik rahu oli Hamina rahu 17.sept 1809. Rootsi loovutas Soome koos Ahvenamaaga Venemaale
nimetama ,,Porthani ajaks" Porthan kasvas rootsikeelsel Pohjanmaal, kuid tundis rootsi ja soome keelt. 1760 kaitses Turus magistritöö, paar aastat hiljem sai retoorikadotsendiks ja töötas elu lõpuni Turu akadeemia juures .Koondas enda ümber haritlaskonna ja õpilaste ringi ning asutas ,,Aurora" seltsi. Hakkas välja andma Soome esimest ajalehte (Ühe Turu seltsi väljaantav ajaleht, 1771 78 ja 1782 85), mis sai varsti ka soome keelse järglase, Anders Lizeliuse ajalehe ,,Suomenkieliset Tieto Sanomat." Porthan pani aluse nii rahvaluule, soome keele kui ka ajaloo uurimisele. Teostest ilukirjanduse seiskohalt tähtsaim on mitmeosalise väitekirjana ilmunud ,,De poesi Fennica" (Soome luulest, 1766 78), kus tõstetakse esile soome luulet, esitatakse rahvaluule värsimõõdu pädev analüüs ja vaadeldakse selle keelelist külge ning luulekujundeid. Porthan avaldas ka 56-osalise väitekirjana Juusteni piiskopikroonika, millest sai Soome esimene teaduslik ajalugu
annaabi.ee 
