inimestevahelises suhtlemises. Õigusnormid põhinevad ühiskonnas olemasolevatel võimu ja jõusuhetel. Ühiskonnas kehtivad õigusnormid on kehtestatud võimu omava isiku poolt (riigiorgan, hõimupealik). 4)ajaloolisus-õiguse vajadus kujunes välja pika aja jooksul. Õiguse arengus eristatakse kolme ajajärku-Tavaõigus-kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. Kohtutavaõigus-õiguseks oli see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult siduvatena ja millest lähtus. Isikuks oli erapooletu autoriteetne isik, näiteks väejuht või pealik. Riiklik õigus-õigusnormid tekivad läbi formaalse õigusloome menetluse, mille käigus võidakse anda osadele tavadest õiguslik tähendus või luua uusi käitumisnorme. 5)kokkuleppelisus-õigus on kogum kindlas ajas ja ruumis valitsevaid kokkuleppelisi
Teine oluline moment on see, et lisaks seni paljuräägitud eetika võlule ja ilule on see ka ühiskonnale kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna. Just eetika oma normide ja psüühilise toimega on see, mis reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksem osa inimeste vahelistest suhetest ja käitumisest reguleeritakse seaduste ning neid tagavate sunnimehhanismide poolt. Eetika ja moraal kujutavad enesest üht omapärast mitmetasandilist reeglistikku, mis ühelt poolt iseloomustab ja teiselt poolt tagab sotsiaalsete (huvi)gruppide eksistentsi. Pedagoogid, kerjused, meedikud, pätid, riigimehed, paadialused, sõdurid, ärimehed, tõrjutud, eestlased, kristlased ja suur hulk teisi seltskondi kõigil neil on oma eetika. Kujutage vaid ette segadust, mis sugeneb, kui nimetatud ja ka nimetamata jäänud seltskondades puuduks oma eetika ja moraal.
pealt kadunud ja me elame hundiseaduste aegu. Just riigimeeste kõrge moraal ja ideaalid ning nende laitmatu järgimine oleks ütlemata heaks palsamiks meie eetiliste lõhede ravitsemisel. Eetika tähtsus Eetika on kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna.Reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksem osa inimeste vahelistest suhetest ja käitumisest reguleeritakse seaduste ning neid tagavate sunnimehhanismide poolt. Eetika ja moraal kujutavad enesest üht omapärast mitmetasandilist reeglistikku, mis ühelt poolt iseloomustab ja teiselt poolt tagab sotsiaalsete (huvi)gruppide eksistentsi. Pedagoogid, kerjused, meedikud, pätid, riigimehed, paadialused, sõdurid, ärimehed, tõrjutud, eestlased, kristlased ja suur hulk teisi seltskondi kõigil neil on oma eetika. Kuulumine teatud gruppi eeldab ka teatud käitumisreeglite tunnustamist ja järgimist. Paraku teeb asja keeruliseks see, et
sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.) Õiguse arengus eristatakse kolme ajaloolist arengujärku: 1. Tavaõigus – õigus kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. 2. Kohtutavaõigus – õiguseks kujunes see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult siduvana ja mida kohus võttis aluseks küsimuste otsustamisel. 3. Riiklik õigus – õigus on käitumisreegel, mida riik õigusena loob või tunnistab. Nagu keeruliste mõistete puhul omane, on ka õiguse mõistet võimalik avada läbi selle oluliste tunnuste nimetamise. Õiguse tunnused Kursuse programmis nimetatud õpikutes esitatakse järgmised õiguse tunnused, millega
sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.) Õiguse arengus eristatakse kolme ajaloolist arengujärku: 1. Tavaõigus õigus kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. 2. Kohtutavaõigus õiguseks kujunes see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult siduvana ja mida kohus võttis aluseks küsimuste otsustamisel. 3. Riiklik õigus õigus on käitumisreegel, mida riik õigusena loob või tunnistab. 163 Nagu keeruliste mõistete puhul omane, on ka õiguse mõistet võimalik avada läbi selle oluliste tunnuste nimetamise. 164 Õiguse tunnused
annaabi.ee 
