Samas säilitasid nad Merovingi-kuningate õiguse juhtida ise kirikuelu, mis tähendas, et kuningas kinnitab vaimulikke ametisse. Lisaks tuli neil maksta maksu kirikumaade eest, abistada kuningat maa valitsemisel ja vajaduse korral teha seda ka relv käes, armees. Kirikust oli niimoodi välja kujundatud frankide oma riigikirik, mis suutis ise ilma välisabita saavutada formaalse võidu germaanipärasest paganlusest. Seitsmendast sajandist hakati riigivõimu tasandil nõudma kõikide sundristimist. Kuigi võiks arvata, et frankide ristimisest katoliku usku võitsid nii kirik kui frangid, ei toonud see esialgu paavstitoolile mingit kirikupoliitilist võitu. Paavsti primaati formaalselt küll tunnustati, kuid Roomal ei olnud praktiliselt mingit sõnaõigust kiriku elu arengu osas uutes germaani maakirikutes. Kuid kui ei oleks olnud frankide ristimist, kas oleks läänegootide kuningas Rekkared 587.aastal üle läinud katoliiklusesse ja 589.aastal Toledo kirikukogul Hispaania
· Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a. II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist: · Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna. · Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa). · 1202 asutas Mõõgavendade ordu, et oleks kohapealt sõjamehi võtta: Liikmed · Rüütelvennad sõdimine
annaabi.ee 
