Järelikult pole mõtet elada, sest elu ongi nagu üks suur eksitus. Aga alati loodab ühiskonna osake, et ta jõuab millegi uue jälile ning, et saadu on palju parem kui see eelmine. Aga miks mitte keegi ei proovi seda ühiskonda ise paremaks muuta? Äkki hirm saamatuse ees? Aga vähemalt proovitaks seda kõledat ühiskonda pehmendada. See on põhjus, mis käsib igaühel olla, vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab. Tahtmine olla vaba toob alati kaasa sundolukorra, sest tahtmine on eesmärk, mis on seotud teistega või tegemistega teistele. Vabadus on ise valida, kuidas midagi otsustada ja mille poole püüelda, olgu see ühiskonna pahedest aru saamine, süüdlase paljastamine või siis lihtlabane mõtlemine. Tasub leida oma väljapääs, ükskõik, milline see ka poleks. Igal inimesel peaks olema õigus ja võimalus enese üle otsustada, edasi elada ja uskuda paremasse tulevikku, headusesse ja armastusesse.
Sellised strateegiad l2htuvad organisatsiooni yksuste iseseisvast tegevusest, ega ei s6ltu eriti organisatsioonist, kui tervikust. Igal struktuuriyksusel on oma selge strateegia ning seet6ttu organisatsiooni, kui terviku strateegia v6ib pidevalt muutuda. 7. Konsensusstrateegia. T2hendab seda, et organisatsiooni siseselt tekivad erinevad projektiryhmad, mis k6ik kujundavad oma strateegiat. Selle mudeli korral on oht, et organisatsiooni siseselt v6ivad tekkida vastuolud. 8. Sundolukorra strateegia. Sellise mudeli korral peab pank langetama selliseid otsuseid ja tegema valikuid, mis tulenevad keskkonnast. See t2hendab, et keskkonad sunnib peale strateegilised valikud enne kui pank ise neid suudab teha. Strateegia valik s6ltub sellest, kui suurel m22ral soovitakse planeerimisse kaasata t66tajaid. Strateegilise plaani saab koostada kiiremini kui sellesse on kaasatud v2hem t66tajaid. Iga plaan tuleb viia t66tajateni ja
eraõigusliku tuumikseaduse muutmine on tõenäoliselt mingil määral korrastanud kiirlaenuteenuste turgu, kuid ei abista märkimisväärselt neid isikuid, kes on sattunud raskesse majanduslikku olukorda. Kuigi võlgnikud tuginesid tehingu heade kommete vastasusele väga paljudes analüüsi objektiks olnud tsiviilasjades, siis vaid üksikutel juhtudel kohus jaatas heade kommete vastasust (eelkõige sundolukorra tõendamata jäämise tõttu tehingu sõlmimisel). Vastavalt Riigikohtu praktikale pole üksnes seaduses sätestatud krediidikulukuse piirmäära ületamine osutunud piisavaks aluseks krediidilepingu tühiseks lugemisele. Lisaks on Riigikohus pidanud vajalikuks, et tarbija tõendaks tehingu tegemist sundolukorras või kogenematuse tõttu. See aga tähendab, et norme, mis võimaldaksid