Vabaduse positiivne tõlgendus hõlmab väga paljusid erinevaid inimeste sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi. Vabaduse üheks olulisemaks tunnuseks on inimeste õigus valikuvabadusele ning vastutus tehtud valikute ees. Kõige arusaadavam tundub olevat vabaduse mõiste negatiivne tõlgendus, mis kõige laiemas mõistes tähendab seda, et vabaduseks ei saa nimetada mittevajalikke ja kahjustavaid piiranguid ning olukordi, kus teine inimene seatakse sundolukorda oma tahtest sõltuvalt. Kuidas te ennast tunnete, kui teilt on (valiku)vabadus ära võetud või seda piiratakse kellegi teise poolt? Milliste sõnadega te sellist olukorda iseloomustaksite? Mis siis on kui (valiku)vabadus puudub? Sundolukord? Sõltuvusse asetamine? Ahistamine? Kas teile meeldib, kui teid asetatakse kellegi teise poolt sõltuvusse? Ilmselt mitte. See ei meeldi ka teie klientidele. Uuringud on näidanud, et külastajad on enamasti rahulolematud just seetõttu, et
kutseõppele uue sisu andmises ning Eesti haridussüsteemi tuleks sisse viia kutseharidusreform. Konkreetseks sammuks olukorra parandamiseks minu arvates võiks saada kutseharidusrahade osaline üleandmine ettevõtjatele. Haridusministeerium kulutab kutsekoolide ülalpidamiseks ca 500 miljonit krooni aastas. Samas ei ole "valmivate" spetsialistidega midagi peale hakata või ei tule neid üldse või piisavalt. Sellest tulenevalt on ettevõtjad täna pandud sundolukorda - kas koolitate oma rahaga töötajad välja (-ümber) või pole teil töötajaid. Kutseõpperahade osalisel üleandmisel ettevõtjate kätte oleks saavutav iga hea süsteemi parim omadus - kohanemisvõime ja paindlikkus. Esiteks seisaksid ettevõtjad hea selle eest, et õpetatakse välja spetsialiste, kes leiavad rakendust ka homme. Teiseks saaksid noored õppida eriala, millel tulevikus on lootust ka tasuvat tööd saada. Kolmandaks,
vastati, et oma koogi kaasatoomine ongi allahindluseks. Taaskord ei pakutud välja ka 8 muid lisavõimalusi. Meie andmeid ei küsitud, vastati ,,Panen Teile laua kinni" - sellega oligi vestlus lõppenud, lõpetuseks ei öeldud isegi head aega. Telefonivestlusest jäi ülimalt negatiivne emotsioon ning ei kutsunud üles ka reaalselt sünnipäevalauda tellima, samuti asetati klient sundolukorda kohese laua kinnipanemisega, mis tekitas kohustuse taaskord pubisse helistada broneeringu tühistamiseks. 5. SUPELSAKSAD- TEINE KÜLASTUS Kolmanda külastuse eesmärgiks oli einestada kohvikus pärast kooli kella 17-ne paiku. Kohvikusse sisenedes juba teadsime, kuhu peame minema, samas märkas meid ka teenindaja, kes teretas viisakalt. Valisime laua ning kohe tuli sõbralik teenindaja meile menüüd tooma ja teavitas, et meie valitud laud on broneeritud kella 18.00-ks ning andis
- Sundolukord - Sõltuvusse asetamine - Ahistamine - Vangistus? Teenindusmõttekultuur (-mõttelaad) Teenindusmõttekultuuri puhul välistatakse tegevuste korraldamisel ja tegevustes klienti sõltuvusse asetamine teenindusettevõtte ja tema töötajate poolt Kliendid on enamasti rahulolematud just seetõttu, et nendega käitutakse neid sõltuvusse asetaval moel ehk mitteteeninduslikust mõttekultuurist lähtuvalt Kui teenindaja (teenindav organisatsioon) paneb kliendid oma käitumisega sundolukorda ehk sõltuvusse iseendist, siis ei saagi rääkida teenindamisest, tegemist on teenuste jaotamisega (osutamisega) ja jaotajaga (osutajaga), mitte teenindamise ja teenindajaga Klient on siiani sageli sunnitud leppima jaotaja (osutaja) mitteteenindusliku mõttekultuuri ja toimimisviisiga, ei ole pääsu, kui tahad teenust saada Teeninduskultuur Eesti märgina - Ka Läänes tehakse vigu ja kohtab halba teenindamist - Meie ei tohiks selle taha pugeda ja mitteteenindamist õigustada
inimesi, teenindustöötajate väär otsus või hoolimatu suhtumine võib põhjustada meeleheidet, lootusetust, depressiooni, stressi, väärtegusid jne. Teeninduslikku mõttekultuuri iseloomustab eelkõige see, et teeninduses välistatakse olukordi, kus klient pannakse teenindaja käitumisest tulenevasse sõltuvusse ehk sundolukorda, võttes seega kliendilt vabaduse. (Tooman 2003:8-11). H. Tooman TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Allikas: Tooman, H. (2003). Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindus õppe kontseptuaalsed lähtekohad. Analüütiline ülevaade. Doktoritöö. TPÜ Kirjastus. [http://e-ait.tlulib.ee/47/1/tooman_heli2.pdf] 30.11.2015
Teenindus on heterogeenne sama teenus ei ole kunagi täpselt samasugune erinevatele klientidele. Teeninduskultuur ja klienditeenindus. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist, mille järgi sageli otsustatakse riigi või rahva kultuuritaseme üle. Teeninduskultuur mõjutab kõiki inimesi. Teeninduskultuur tähendab valikuvabaduslikku mõtteviisi teeninduses välistatakse olukordi, kus klient pannakse teenindaja käitumisest tulenevasse sõltuvusse ehk sundolukorda, võttes seega kliendilt vabaduse. Klientide teenindamine toimub pea kõikidel elualadel, teenindus puudutab kõiki ettevõtteid ja organisatsioone. Klientideks võib pidada kõiki inimesi või organisatsioone, kes omavahel vahetavad mingeid väärtusi. Klientide teenindamine puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Klienti tuleks teenindada nii, et ta tunneks end ärakuulatuna,
Selle aktsiooni õigustamisel küll Moskva esiotsa selgitas, et tegu olevat ajalooliselt Venemaale kuuluva alaga, mis on peamiselt asustatud venelastega. Ent seejärel hakkasid kõrged vene ametnikud ka juba selgitama, et Ukraina presidendi V. Janukovitši kukutamise järel olevat tekkinud reaalne oht, et Venemaa Musta mere laevastik kihutatakse Krimmist minema ja tema koha võtavad üle Venemaad tõsiselt ohustavad NATO mereväebaasid. Seega olevat Venemaa pandud sundolukorda, kus tuli radikaalselt käituda. Kommunikatiivselt tähendas selline seletus, et Venemaal on nüüdseks kõrini Lääne kahepalgelisusest, mistõttu Moskva soovib edaspidi pidada ausat ja avameelset arutelu Läänega viimase mängureegleist ja mõjusfääridest. Taolise protsessi algatamiseks aga võtnudki Moskva enesele Krimmi, mis küll rahvusvahelise õiguse järgi talle ei kuulu, ent õigluse poolest pidanuks talle ikkagi kuuluma. Viimasel ajal on nii Moskva kui Brüssel tõdenud, et
annaabi.ee 
