kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustusliku kindlustuse puhul on isik seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb ja on reguleeritud liikluskindlustuse seadusega. Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile. Sundkindlustuseks on näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (sh kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid), kes on registreeritud Finantsinspektsioonis. LIIKLUSKINDLUSTUS on kohustuslik vastutuskindlustus. See tähendab, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida ta võib põhjustada teistele
kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega. (Kann) 2 Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas). Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega satestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 satestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on
Mida suurem on risk seda kallimad on poliisid (optsioon saada kindlustusjuhtumi korral hüvitust) Kindlustusselts emiteerib kindlustuspoliise, millega ta võtab kohustuse korvata kindlustusevõtjale kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju. Kindlustuslepingus võib ette näha ka mitterahalise hüvitise. Hüvist makstakse alati kindlustussumma piires. Varakindlustuses jäetakse tavaliselt ka oma kindlustusvõtja omavastustus. Vormilt jagunevad kindlustused vabatahtlikuks ja sundkindlustuseks (kohustuslik liikluskindlustus). Kindlustuse liigitus: Kahju ehk varakindlustus: eesmärgiks on kindlustusjuhtumiga seostud kahjude hüvitamine ja juhtumi eelse olukorra taastamine. 1. Varakindlustus- (nt. Ehitised, kodune vara, transpordivahendid, aknaklaasid , veosed) teatud kahju põhjuse: kasko (kõikide põhjuste vastu), tulekahju, loodusõnnetuse, varguse, veeõnnetuse, vandalismi vastu. 2
annaabi.ee 
