võimaliku avariikoormuse A (näiteks tulekahju vi kokkupõrge) või viitavad avariijärgsele olukorrale (A=0). Tulekahjuolukorras Ad on Projekteerimise alused 30 kaudse koormuse arvutussuurus. Märkus: Paljudel juhtudel, kus tulekahjust tingitud konstruktsiooni pikenemine ei mängi rolli, võetakse tulekahjuolukorra arvutustes Ad = 0. (5) Vajaduse korral tuleb konstruktsiooni kaudsete koormuste (sunddeformatsioonide) mõju arvesse võtta. Tegurid ja rakendatakse sel juhul koormustulemitele. 9.4.3 Osavarutegurid (1) Kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutiste- ja avariiolukordade jaoks on toodud EPN-ENV 1.1 tabelis 3. Nende suurused põhinevad kogemustel ja realiseeritud ehitusprojektide kontrollarvutusel. (Eesti projekteerimisnormides on nad võetud Eurocode 1.1 pakutud suurustega ühesuuruseks.) (2) Nende koormusjuhtumite puhul, kui alaliskoormus suurendab
A sl l 0,02 ; bwd Asl on tõmbearmatuuri pind, mis ulatub vaadeldava lõike taha vähemalt (lbd + d) ula- tuses (vt joonis 6.5); bw on ristlõike minimaalne laius tõmbetsoonis (mm); cp = NEd / Ac < 0,2fcd (MPa); NEd on koormuse või eelpingestuse põhjustatud normaaljõud ristlõikes njuutonites (surve korral NEd > 0). Sunddeformatsioonide mõju normaaljõule NEd võib eira- ta; Ac on betoonristlõike pindala (mm²); VRd,c on njuutonites. CRd,c väärtus on 0,18/ c ; vmin väärtus leitakse valemiga (6.3) ja k1 väärtus on 0,15. v min 0,035 k 3f ck . (6.3) Sisuliselt kontrollitakse valemitega (6.2) ristlõikes esinevaid suurimaid peatõmbepingeid, te- gemist on ühega klassikalise teooria tugevustingimuse
annaabi.ee 
