kutsealane astma. Suureks probleemiks ongi see, et inimesed ei ole teadlikud töökohal toimuvatest kokkupuudetest bioloogiliste mõjuritega. Siinkohal on jällegi tööandja kohustus töötajad regulaarselt tervisekontrolli saata, teha selgeks hügieeninõuded ja kontrollida nende täitmist. Viimasena käsitleksin sundasendit töötamisel. See kuulub füsioloogiliste ohutegurite hulka. Sundasendiks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima töötamisel ühes asendis. Näiteks töötajad, kes on seotud arvuti kasutamisega üle 6 tunni päevas või istumise ja seismisega nagu näiteks kontoritöötajad, juuksurid, õmblejad jne. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb. Kahjuliku toime vähendamiseks
Näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel. Sundasendid, sundliigutused ja füüsiline ülekoormus Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Näiteks kui töötaja teeb käsitsi labidaga kaevetööd, sorteerib köögivilja, istutab istikuid jne. Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil, töötama käed kõrgemal õlavöötmest, toetuma seistes peamiselt ühele jalale jne. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima
kindaid. Siseruumid peaks olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis vähendab tolmu kogunemist tööpindadele, kus töötaja puutub sellega kokku. Sundasend Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Kui töötaja viibib tööajast vähemalt 50 % mingis kindlas asendis nt seisvas või mmargil asendis, siis loetakse seda sundasendiks. Samuti loetakse sundasenditeks füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil asendis. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Töötaja ei tohiks sundasendis töötada üle ettenähtud tööajanormi ja tuleks teha puhkepause. Tuleks vältida raskuste teisaldamist kummargil asendis. Oluline on ka võimlemine ja massaaz,
töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Näiteks kui töötaja teeb käsitsi labidaga kaevetööd, sorteerib köögivilja, istutab istikuid jne. Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil, töötama käed kõrgemal õlavöötmest, toetuma seistes peamiselt ühele jalale jne. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima
-vaksineerida tööandja kulul (konsulteerima töötervishoiuarstiga) -õhuseire ohupiirkonnas Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks ülalloetletud abinõusid rakendades, tuleb töötajatele jagada isikukaitsevahendid ja määrata nende kasutamise kord. 4. Füsioloogilised ohutegurid -füüsilise töö raskus -sama tüüpi liigutuste kordumine -üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused -muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Sundasendiks loetakse asendit milles viibib 50% töö ajast ( seisev, istuv). Füsiol. Ohutegurid on kõik need mis on inimesega seotud. riskitase suureneb: liigväsimusest ja valesti valitud tööriistadest 5. Psühholoogilinsed ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. *stress
annaabi.ee 
