Nurgapunkti vajum on 2 korda väiksem 10. Mis on algvajum? Toimub kujumuutus: so Punktide vahekaugus Olenevat geoloogilistest keskpunkti vajumist, koormatud pinna keskmine keha läheb õhemaks ja laiemaks, See vajumine on tingimustest uuringupunktide vahekaugus 20...40 vajum keskpunkti vajumist 85% suhteliselt väike a)Hetkeliselt koormuse m Uuringu sügavus 6. Kuidas käib summeerimismeetodil suurenemisega kaasnev nihkedeformatsioonist · Ehitise vundamendi all 1..5B vundamendi vajumi arvutus? (kujumuutusest) tingitud vajum. Pinnas ei tihene · Vaivundamendi all 5m; 5d+5m Summeerimismeetod on vähem range kui ja veesisaldus ei vähene b)Arvutada võib tavaliste · Süvendite korral t+5m
400−200 lbd+a1=1,24+200*0,5 ≈ 100mm ¿ 2 =100 mm Paindearmatuuri ankurdus on tagatud. 5 VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F Kuna vajumeid arvutatakse kasutuspiirseisundi järgi, tuleb vundamendilt pinnasele kanduvate jõudude suuruste määramisel kasutada koormuste normväärtusi, so koormuste osavarutegureid γ G=γQ=1. Vajumi arvutan summeerimismeetodil. Selleks tuleb vundamendi all paiknev tihenev pinnas jagada arvutuslikeks kihtideks, arvutada neis tekkivad tihendavad pinged ning neist põhjustatud kihtide deformatsioonid. Arvutuslike pinnasekihtide vajumite summa on vaadeldava vundamendi koguvajum. Vajumi arvutused esitan tabelina. Pinnase omadused vundamendi all on võetud lähteülesande puuraugu 2 järgi. Arvutuslike pinnasekihtide paksused kuni sügavuseni B on 0,2B; kuni sügavuseni 3B on 0,5B ja sealt edasi B
8) kus pzi - keskmine pinge elementaarkihis i, hi - kihi i paksus, Ei - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana i= j s = s i i =1 ( 7.9) Summeerimismeetodil on erinevaid variatsioone, sõltuvalt pingete ja deformatsioonimooduli määramisest. Pinged arvutatakse ühel järgmistest moodustest. 1. Pinged arvutatakse talla keskpunkti läbival vertikaalil eeldades, et vundament ei oma jäikust ja pinnas on ühtlane elastne isotroopne poolruum (Boussinesq' lahendus). See on kõige enamkasutatav, tavaline viis. 2. Pinged arvutatakse nn. Grasshoffi "iseloomuliku punkti" all