taoliste hüviste nõudlus sissetulekute kasvades hoopis väheneb, kuna suurem tulu võimaldab nende asendamist kvaliteetsemate analoogkaupadega. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Graafiliselt tuleb turunõudluse leidmiseks individuaalselt nõutavad kogused erinevate hindade korral kokku liita; sisuliselt on tegemist individuaalsete nõudluste horisontaalse summeerimisega. Turunõudlus on reeglina seda suurem, mida rohkem on ostjaid, mida jõukamad nad on ja mida rohkem nad just antud toodet tarbida eelistavad. Kuna iga tarbija poolt nõutav kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind, on turunõudluskõver sarnaselt individuaalse nõudluse kõverale langev. Nõudluse hinnaelastsus - Nõudluse hinnaelastsus on hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta kaupa või teenust. Kui mõju on suur, on nõudlus elastne ehk iga väiksemgi
nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril 3 sisendit ning 2 väljundit. Summaatori loogikatabeli ning loogikafunktsiooni saab tuletada tavapärasest arvude tulba liitmise skeemist. Mitmejärgulised kahendsummaatorid jagunevad: 1.jadaülekandega summaatorid 2.rööpülekandega summaatorid 3.rühmülekandega summaatorid Jadaülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Seega moodustatakse arvu summa ja ülekandesignaalid kõige nooremas kohas ning alles pärast seda summeeritakse arvude järgmised kohad. Arvkoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilinemisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summatori tööd. Suure
Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. Täissummaator - arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid
nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. · Poolsummaator- ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. · Täissummaator- arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet · Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. · Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju
Teisendus tehakse kindla perioodi ulatuses. Valemid on järgmised: 1 2 N -1 S (k ) = n =0 s ( n) exp( - j nk ) N N 1 2 N -1 s ( n) = k =0 S ( k ) exp( j nk ) N N Eelnevates valemites N on signaali kestvus diskreetides. Erinevus pidevsignaalidega tulebki selles, et integreerimine asendub summeerimisega. Kahese perioodiga DFT Siin N on võrdne kahega. Signaali ühe perioodi kestvus on kaks diskreeti. Esmalt viime spektri avaldise normeerimata kujule S(k)=NS(k). Spekter 1 arvutatakse järgnevalt S 2 ( k ) = s (n) exp(- jnk ) , siit saame ,et S 2 (0) = s (0) + s (1) ja n =0 S 2 (1) = s (0) - s (1)
suhtes. Operandi aadress leitakse e. sisendsignaalide hulgaga Z, konfiguratsiooni sissepõletamist. tulemid oleksid kiiresti saadaval käsuloenduri ja juhtaadressi *väljundsignaalide hulgaga W, Maatriksi valmistamiseks järgmisteks teheteks. summeerimisega. Kaudne - *olekusignaalide hulgaga A, tehakse tehases valmis toorik, Akumulaator on protsessori kõigepealt leitakse mälust *üleminekutefunktsiooniga - kus on kõikidel positsioonidel üheks kõige tähtsamaks operandi aadress ja seejärel (a1;zi), väljundfunktsiooniga - dioodid ning hiljem põletatakse registriks, kuhu enne tehte
summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. Täissummaator - arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju
Loogikatabeli põhjal kirjutatakse väljundite jaoks loogikafunktsioonid: Viimase avaldise saab lihtsustada kujule Vastavalt võrranditele koostatakse ühejärgulise (ühebitise) kahendsummaatori loogikaskeem. Samas on näidatud ka summaatori tingmärk. Mitmejärgulised kahendsummaatorid jagunevad: 1) jadaülekandega, 2) rööpülekandega ja 3) rühmaülekandega summaatoriteks. Jadaülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Seega moodustatakse arvu summa ja ülekandesignaalid kõige nooremas kohas ning alles pärast seda summeeritakse arvude järgmised kohad. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on
Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. Täissummaator arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui
Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele.
Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. Täissummaator - arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. Rööpülekandega e
Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele.
(peripeheral) DMA tsükli ajal on CPU olekus HALT. Cycle stealing DMA controller & CPU teevad siinitsüklid vaheldumisi. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid · Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. · Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui
Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele.
kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Eristatakse kahte summatorit: Täissummaator - arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid.
SSD puudused võrreldes tavalise kõvakettaga: Hind on suurem Maksimaalne mälu maht on üldiselt väiksem, kulukam on toota suuremamahulist 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsiooniskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Iga järk summeeritakse eraldi. Arvestatakse nooremast järgust tulevaid väärtusi. Järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega alates parempoolsest ehk nooremast kuni vasakpoolseima ehk vanemani välja. Järjestikülekandega summatori suure järgulisuse korral võib probleemiks olla töökiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi ühejärguliste summaatorite. Järkudes akumuleeriv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ja see piirab arvuti taktsagedust. Paralleelülekandega summaatorid töötavad nii, et iga järgu ülekanne arvutatakse eraldi funktsioonina ainult sisendist. Sellisel juhul ei akumuleeru
operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. Kaud adresseerimisel leitakse kõigepealt mälust operandi aadress ning seejärel teisest mälupesast operand. Suhtadresseerimisel antakse operandi aadress käsuloenduri (programmi jooksva aadressi) suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri sisu ja suhtaadressi summeerimisega. Indeksadresseerimine sarnaneb suhtadresseerimisega, kuid käsuloenduri asemel kasutatakse baasaadressina indeksiregistris salvestatud aadressi sõna Vahetul adresseerimisel antakse operand otse käsuga. Paralleelarvutid (SISD,SIMD,MIMD, MISD). PILET 12. Käsu täitmine protsessoris. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. Pinuviita kasutatakse näiteks alamprogrammide poole pöördumisel, millega seoses
3. Lokaatorhulkliikme juure leidmine etteantud korrastusega laiendatud arvkorpuse elementide hulgast. Sõltuvalt lokaatorhulkliikme kujust saame siis erineva nummerdamisega vigase sümboli asukoha. 4. Paranduskoodi e`(z) moodustamine, mis on lihtne kahendkoodide jaoks: vigaste sümbolite kohale tuleb paigutada ühed. Teised sümbolid on nullid. Parandus toimub vastuvõetud koodsõna ja paranduskoodi positsioonilise summeerimisega. 52. Vandermondi võrrand, selle lahendamine ja tema seos koodide dekodeerimisega. (raamat lk.63-65- raamatus on väga hästi seletatud) Lahendiks on lokaatorhulkliige, mille, kordajad. Kui suur, mis tüüpi. Kuulub mittelin võrrandite klassi. Esimene rida koosneb ühtedest. Vigaste sümbolite asukohad annavad C1. Hea: esimene, kolmas, viies, seitsmes aste jne. Kui õnnestuks vahele panna teine, neljas, ..., saaks lahendada. Vandermondi maatriks * tundmatu ja võtta trasp ühikmaatriks = C0
1 i+ 1 & Joonis 1.14. Ühebitine täissummaator: a) loogikaskeem, b) tingmärk Mitmejärgulised kahendsummaatorid jagunevad: 1) jadaülekandega, 2) rööpülekandega ja 3) rühmaülekandega summaatoriteks. Jadaülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Seega moodustatakse arvu summa ja ülekandesignaalid kõige nooremas kohas ning alles pärast seda summeeritakse arvude järgmised kohad. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumiste
1. DAM . (). DAM-i keerukus on määratud sisendile tuleva bittide arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Näide: Oletame, et n = 3, ja sisendile järjest tulevad sellised kombinatsioonid: 000001011111100101010j n e Kui eeldada, et igale kahendarvule vastab vastav arv "volte" Selleks et saada analoogsignaali tuleb DAM-i väljundpinge lasta läbi siluva toimega filtri. Filter võib olla elektriline või näiteks elektro- mehhaniline (kõlarikast). Lihtsad DAM-d voolude summeerimisega. Voolude summeerimine toimub "kaalude" järgi. Voolude "kaalud" määrame kahendkoodis: 191 Sisendite järgi: R1 8 R1 K0 = - Z 0 ....K 3 = - Z3 R0 R0 Kus Z0, Z1, Z2, Z3 (0 või 1) R1 U välj = -U t (K 0 + K 1 + K 2 + K 3 ) = -U t (Z 0 + 2Z 1 + 4Z 2 + 8Z 3 ) R0
Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. Täissummaator - arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks 7 kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. Rööpülekandega e
Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. Täissummaator - arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks 7 kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. Rööpülekandega e
Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. Eristatakse 2 summaatorit: 1) Poolsummaator- ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on realiseeritav üks täissummaator. 2) Täissummaator- arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid
.. Pinumälu, sisend-väljund seadmete ja protsessori juhtimine Stack, I/O, Machine control instructions PUSH, POP, IN, OUT, NOP, ... · Adresseerimise viisid (Addressing modes) Otsene - käsuga antakse ette operandi aadress, mille järgi see sealt ka leitakse. Vahetu - operand antakse koos käsuga, mälus on koos käsukood ja operant Suhteline - antakse operandi aadress käsuloenduri prog. jooksva aadressi suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri ja juhtaadressi summeerimisega. Kaudne - kõigepealt leitakse mälust operandi aadress ja seejärel teisest mälupesast operand. Indekseerimine - baasaadressina kasutatakse indeksiregistris salvestatud aadressi sõna. Autoinkrementne - sarnane kaudsega, aga pärast operandi adresseerimist ja käsu täitmist registri sisu kasvatatakse registri sisu 2 võrra või 1 võrra. Autodekrementne - 17 sarnane kaudsega, enne operandi adresseerimist kahandatakse registri sisu 2 või 1 võrra
peakeskteljest kõige kaugemal oleva punkti koordinaatidega. Vastupanumoment on tinglikult alati positiivne suurus. Vastupanumomendi ühik on pikkusühik kolmandas astmes (m 3, cm3, mm3). Arvutatakse mõlema peakesktelje suhtes: Wx=Ix/ |Ymax| Wy=Iy/ |Xmax| Liitkujundi vastupanumomendi leidmiseks tuleb alati enne leida vastava liitkujundi telginertsimoment, vastupanumomenti ei saa leida osakujundite vastupanumomentide summeerimisega! Ruut: Wx=Wy=a3/6 Ristkülik: Wx=bh2/6 Wy=b2h/6 Ring: Wx=Wy=D3/32 Inertsiraadius: Iseloomustab kujundi pindala ehk varda ristlõike materjali kaugust kujundi raskuskeskmest. ix=Ix/A iy=Iy/A Inertsiraadiuse ühikuks on pikkusühik (m, cm, mm). Tinglikult loetakse inertsiraadiust ainult positiivsena. Ruut: ix=iy=a/12 Ristkülik: ix=h/12 iy=b/12 Ring: ix=iy=D/4 1.6. Koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahelised seosed, nende
Võib :kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul ei või lepingupool, kes peab kohustuse täitma kolmanda isiku suhtes, tasaarvestada tema vastu suunatud kohustuse täitmise nõuet. Erinevas kohas täitmisel hüvitis. Kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo). KOKKULANGEMINE: Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe. Kui kokkulangemine on osaline, lõpeb võlasuhe kokkulangevas osas. VÕLASUHTE LÕPETAMINE KOKKULEPPEL
annaabi.ee 
