Tugi- e. skeletikoed · Kõhr- ja luukude on tugifunktsiooniga sidekoeliik · Kõhrkude hüaliinne e. klaaskõhrkude elastne kõhrkude fibroossne e. kiudkõhrkude · Luukude lamellaarne e. õhikuline põimikluukude Kõhrkude · Koosneb kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest ja intertsellulaarsubstantsist · Rakud paiknevad õõnsustes - lakuunides · Intertsellulaarsubstants sisaldab sidekoe kiude, mis on sulundunud põhiainesse · Kõhrkoed on veresoontevabad (avaskulaarsed), nende toitumine toimub osmoosi teel perikondri veresoontest · Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. kõhreümbriseks Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium
Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed.
Viimase kuplikujulise paigutuse tõttu on rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed.
Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed.
annaabi.ee 
