juhtudel on vertikaalpinge koormuse all väiksem, kui maapinnale rakendatud koormuse korral. Rakenduspunktist kõrgemal on tegemist tõmbepingega. Kuivõrd pinnase tõmbetugevus on väga väike või puudub üldse (liivpinnas), realiseerub Mindlini lahendusele põhinev pingejaotus ainult sel juhul kui tõmbepinge ei ületa pinnase omakaalust tingitud survepinget. Vundament (Jürgensoni pildid) Vaata õppejõu sladid 2.Pinnase omadused.pinged pinnases. lk 118-125! 22. Kirjeldage tugi ja sulundseintele mõjuvaid jõudusid ning aktiiv- ja passiivsurvet. Nõlva varisemist takistavale tugiseinale või muule piirdele avaldab pinnas survet. Pinnasesurved (aktiivsurve ja passiivsurve) on peamised tugiseinale mõjuvad koormused, mis määravad seina püsivuse ja tugevuse. Lisaks avaldavad tugiseinale mõju ka hõõre pinna ja seina vahel ning hõõre seina all. (EMÜ vastustest) Tugi- ja sulundseintele mõjub pinnase tugevus ja mahukaal, seinapinna karedus, seina kuju
Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada jooned (jooned, millel asuva pöördetsentri korral on nõlva püsivustegur Vaatleme pinnase ja ehitise vahelisest kontaktpingest põhjustatud koormust. arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse Seega on probleem põhiliselt tugi- ja sulundseintele ning keldriseintele mõjuva ´= -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase varuteguri (joon5.8). Tuleb arvestada, et ebaühtlase pinnase puhul võib koormuse määramisega. Kuna need on enamasti vertikaalsed või väikese horisontaalsurve seinale. Kuid pinnasesurvele tuleb lisada veesurve (joon6.14). olla mitu erinevat varuteguri miinimumkohta (joon 5.9). Katsetamisega kaldega konstruktsioonid, siis räägitakse ka pinnase külgsurvest
10.1 Probleemi olemus Pinnasesse rajatud ehitisele mõjub alati pinnase omakaalust põhjustatud surve. Ka pinnasele mõjuv koormus tekitab pinged pinnases ja seepärast ka surve pinnases asuvatele ehitise osadele. Käesolevalt me ei vaatle ehitise omakaalust ja temale mõjuvate kasuskoormuste mõjul tekkivaid pingeid pinnases ja ehitises, vaid just pinnase ja ehitise vahelisest kontaktpingest põhjustatud koormust. Seega on probleem põhiliselt tugi- ja sulundseintele ning keldriseintele mõjuva koormuse määramisega. Kuna need on enamasti vertikaalsed või väikese kaldega konstruktsioonid, siis räägitakse ka pinnase külgsurvest. On aga konstruktsioone, näiteks tunnelid ja torud, mille puhul on oluline ka pinnasesurve vertikaalsuunas. On selge, et teadmata pinnase poolt tekitatud surve suurust ja jaotust, ei saa eelnimetatud konstruktsioone otstarbekalt ja usaldusväärselt projekteerida.
annaabi.ee 
