Botaanika eksam
valgusenergia abil veest ja süsihappegaasist). Lehed paiknevad alati varrel.
Lehe VÄLISEHITUS. Leht koosneb tavaliselt kahest osast: lehelabast ja leherootsust.
Lehe tipu, serva ja üldkuju alusel eristatakse erinevaid lehekujusid. Lehelabal võib näha
leheroodusid. Need moodustuvad lehe põhikoes kulgevatest juhtkimpudest. Tavaliselt on rood
paremini nähtavad lehe alumisel pinnal. Otse piki lehte kulgeb pearood, millest väljuvad
külgrood. Roodumise järgi eristatakse peamiselt sulgroodseid, sõrmroodseid, rööproodseid ja
kaarroodseid lehti. Lehelaba võib olla terve või väljalõigetega. Sõltuvalt väljalõike suurusest
eristatakse 3 tüüpi lehti: hõlmised (väljalõiked ulatuvad 1/3-ni lehelaba laiusest), lõhised
(väljalõiked on kuni 2/3 lehelabast) ja jagused (väljalõiked kuni pearooni). Viimast tüüpi
lehed võivad sarnaneda pealiskaudsel vaatamisel liitlehtedega.
Leherootsu abil kinnitub leht taimevarrele ja selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja
annaabi.ee 
