tradeskantsial (Tradescantia); 4) diatsüütne -- õhulõhel on kaks kaasrakku, mis asetsevad sulgrakkudega risti, näiteks nelgil (Dianthus); 5) aktinotsüütne -- sulgrakud on ümbritsetud radiaalselt paiknevatest kaasrakkudest. Teine õhulõhede klassifikatsioon põhineb sulgrakkude ehitusel. Selle järgi esineb nelja tüüpi õhulõhesid: Mnium-tüüp (joonis). Õhupiluga piirnev rakukest on kõige õhem, teised kestad on enamasti paksenenud. Õhulõhe
süsihappegaasi hulk- hulk on piiratud, 0,3% süsihappegaasi õhus on norm, kuid taime jaoks on sellest vähe, seetõttu oleneb pimefaasist palju, üheks lähteaineks pimefaasi jaoks 4.niiskus- takistavaks on liiga vähene mulla ja õhu ja liiga suur mulla niiskushulk(aurumist mõjutab) vähene: 1. lähteainet vähe,vajab vett 2. kui saab vett vähe paneb taim oma õhulõhed kinni ja siis ei saa ta süsihappegaasi(seega pimefaasi ei toimu) liigne: kui vett on liiga palju õhulõhe ümber, siis sulgrakud tursuvad ja õhulõhed lähevad ise kinni-> taim hakkab mädanema
3) membraan muutub negatiivsemaks (seespool negatiivseid laenguid rohkem) ehk hüperpolariseerub 4) avanevad membraani potentsiaali väärtuse poolt reguleeritavad K+-kanalid, kasvab K+ kontsentratsioon 5) prootonite välja pumpamisega saavad funktsioneerida ka kandjavalgus, mis transpordivad Cl- ja teisi anioone rakku 6) K+ ja anioonide kontsentratsiooni suurenemine vähendab veepotentsiaali 7) vesi hakkab sulgrakkudesse jooksma à sulgrakud muutuvad turgestsentseks 8) õhulõhed avanevad Miks veepuuduse tekkimisel taimi pritsitakse ABA lahusega? Et nad sulgeks oma õhulõhed. ABA ehk abtsiishape on selline kasvuregulaator, mis tõstab Ca konsentratsiooni sulgrakkude tsütoplasmas, see aktiveerib omakorda Ca sõltuvad kinaasid, mis viib H+ATPaasi inhibeerimisele õhulõhesi ei avata. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? Inhibeerib H+ATPaasi. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis?
tulevad lehte Süsihappegaas tuleb lehte Glükoos lahkub lehest Õhulõhe kaudu siseneb süsihappegaas aga väljub ka vesi, taim peab kaalutlema… Vaata õhulõhe tööd http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Plant_stoma_guard_cells.png http://www.ischool.zm/bio/Ch.%204%20Photosynthese_files/image008.jpg Õhulõhe sulgrakud http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/biobookplanthorm.html Lisalugemine Õhulõhed on avatud siis, kui sulgrakkudes on tugev turgor. Sulgraku rakukest on ebaühtlase paksusega ja rakukestas paiknevad tselluloosi mikrofibrillid radiaalselt Õhulõhede avanemisel liiguvad K, Cl sulgrakku ja rakk täitub veega. Sulgraku paisumisel võimaldab ebaühtlase paksusega rakukest sulgrakul suureneda vaid õhulõhe vastasküljelt – rakk kõverdub väljapoole ja õhulõhe avaneb
1.2. Idulehed Idulehed on seemnes paiknevad moodustised, millest arenevad ekto- ja endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks. Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks 1.3. Õhulõhed ehitus ja talitlus Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga. Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab sulgrakkude tööd nimetatakse turgoriks, mis on seotud osmootse rõhuga. 1.4. Taime organid Elundkonnad taimedel puuduvad, on aga erinevad organid. Organite eristamine taimedel sai alguse siis, kui taimed maismaale tulid. Juur. Juur on tavaliselt sümmeetrilise ehitusega maasisene organ, millel esineb tipmine algkude
Lehtedes leidub arvukalt väikeseid avausi, õhulõhesid, mis koosnevad sulgrakkudest. Õhulõhede kaudu tungib süsihappegaas lehtedesse ja nende kaudu aurub vesi ka atmosfääri. Vesi imatakse mullast risodermi ja juurekarvade abil, mille välispind võib olla üllatavalt suur. Vee kättesaadavust mõjutavad mulla veesisaldus, temperatuur ja õhustatus. Õhulõhed asuvad enamasti lehtede alumisel pinnal ja moodustavad umbes ühe protsendi lehelaba pindalast. Õhulõhesid moodustavad sulgrakud on omapärase ehitusega: nende õhupilupoolsed rakukestad on paksemad kui välimised rakukestad. Sulgrakkude välisküljed venivad raku siserõhu ehk turgori mõjul rohkem välja kui siseküljed, rakud muutuvad kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude turgor väheneb, tõmbuvad rakud sirgu ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (kuni 10%) aurustub ka lehe epidermi katva kutiikula (hüdrofoobne kiht) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett
okaste ülekuumenemist. Vee arumine atmosfääsri toimub lehtede õhulõhede kaudu, mille avanemine ja sulgemine reguleerib transpiratsiooni intensiivsust. Lehtedes ja okastes asub palju väikesi õhulõhesi, mis asuvad enamasti nende alumisel pinnal ja moodustavad 0,5-2% lehe või okka pinnast. Õhulõhede kaudu toimub süsihappegaasi tungimine lehtedesse ja nende kaudu toimub ka vee aurumine assimilatsiooniaparaadist. Õhulõhesid ümbritsevad sulgrakud on omapärase ehitusega – nende õhulõhepoolsed rakuseinad on paksemad kui välimised rakuseinad. Sulgrakkude välisküljed venivad pärast veeimamist rohkem välja kui siseküljed, muutudes kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude siserõhk väheneb, rakud muutuvad sirgemaks ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (5-10%) aurustub ka lehepinda katva kutiikula (kattekoe) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada ja vältida asjatut
piiri, seetõttu ei saa lehtimise aega käsitleda olulise taksonoomilise tunnusena. Hiidhaab. Omaette suursündmus oli 1935. aastal, kui Helge Nilsson-Ehle avastas Rootsis triploidse haava [7]. Peale kiirema kasvu osutus triploidne haab (kromosoomide arv somaatilistes rakkudes 3n=57) tavalise diploidsega (kromosoomide arv 2n=38) võrreldes ka vastupidavamaks südamemädanikule. Triploidsele haavale on omane organite hiidsus: ta pungad, lehed, ja õhulõhede sulgrakud on suuremad kui diploidsel haaval. Sellest tuleneb ka tema nimetus – hiidhaab (P. tremula f. gigas). Ent haava ploidsuse üle saab siiski otsustada kromosoomide arvu järgi, sest kõik suurte lehtedega haavad ei ole osutunud triploidideks. Hiidhaava suurepärased kasvuomadused õhutasid ka teiste maade metsateadlasi oma haavapuistuid tähelepanelikumalt uurima. Otsinguid kroonis edu ja esimesed triploidsed haavad leiti Venemaal juba 1938
Lehe ülemise ja alumise kattekoe vahel paikneb põhikude, milles on palju kloroplaste ning neis toimub fotosüntees. põhikude kattekude Enamikel taimedel avanevad õhulõhed valges ja sulguvad pimedas. Selle põhjuseks on sulgrakkudes oleva glükoosi muutumine tärkliseks. Nimelt toimub valguse käes õhulõhe sulgrakkudes fotosüntees. Tekib glükoos, mis lahustub rakumahlas. Sulgrakud imevad naaberrakkudest vett ja nende siserõhk suureneb. Selle tulemusena paisuvad sulgrakud ning õhupili avaneb. Pimeduses, kui glükoos muutub tärkliseks, naaberrakkudest vett juurde ei tule. Sulgrakkudes väheneb siserõhk, nad lõtvuvad ning õhupilu sulgub. Lehtede varisemine on vajalik: 1) kuna muidu jääks taim veepuudusesse. 2) külmadega häviks lehed ja nendes olevad toitained. 3) lehtedel kuhjuva lume raskuse all võivad oksad murduda.
· Õhulõhed · Juurekarvad · Kutiikula epidermi kattev vahakiht, ei esine kõikide taimeliikide lehtedel Õhulõhe tüübid: · Anomotsüütne kaasrakud puuduvad: nt jänesekapsas · Anisotsüütne kolm kaasrakku, üks märgatavalt väiksem: nt kukehari · Paratsüütne kaasrakud sulgrakkudega paralleelselt: nt kõrrelised · Diatsüütne kaks kaasrakku, asuvad sulgrakkudega risti: nt nelgid · Aktinotsüütne radiaalselt asuvad sulgrakud Erituskoed: · Eritatavad ained jäävad taimesse piimasooned, mitmesugused mahutid ja käigud, idioblastid: limad, eeterlikud õlid, Ca-oksalaat, kristallid, alkaloidid, parkained, glükosiidid · Eritatakse väliskeskkonda: epidermaalsed näärmed, hüdatoodid: näärmeepiteel, näärmekarvad Põhikoed: · Parenhüüm koosneb elusatest rakkudest, täidab mitmesuguseid ülesandeid, võib talitleda algkoena · Säilitusparenhüüm ehk säsi
transpiratsioonist. Regulatsioonimehhanism: 1 Fotoaktiivne avanemisreaktsioon Hommikul, kui päike paistab, K+ liigub koos veega, lõhed lähevad vett täis ja avanevad. Intensiivne transpiratsioon. Keskpäevaks veedefitsiit. 2 Hüdroaktiivne sulgumisreaktsioon taim sulgeb õhulõhed, kuni tuleb defitsiidist välja. 3 Hüdropassiivne sulgemisreaktsioon kui taim küllastub veega ja epidermilised rakud on vett nii täis, et lõhe sulgub. Sulgrakud ei tööta ning tavaline sulgumine ei toimi. 4 Passiivne avatud olek üle 40 C või siis kui K+ on liiga palju. Nii jäävad õhulõhed passiivselt avatuks. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest: 1 Tuul intensiivistab 2 Transpiratsioon intensiivistub temp tõustes 3 Öösel on transpiratsioon vähemintensiivne. 9. Vee liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Juurerõhk. Gutatsioon. 1 Transpiratsioonivool juurtest ülesse
võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid emergentsid - on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud(roosi okkad, 1 hobukastani viljade ogad) Õhulõhe ehitus sulgrakud, nende vahel õhupilu ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest ülesanded gaasivahetus; paiknemine - enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda. Lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Korkkude - mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib mitmekihiline korrapäraste ridadena paiknev sekundaarne
b. Ujulehed 3 Ontogeneetilised eritüübid a. Idulehed b. Esilehed c. Järglehed 4 Asukohapõhiused eritüübid a. Alalehed b. Pärislehed c. Kõrglehed Erilehisus d. Heterofüllia e. Anisofüllia 22. Mesofüütne leht, selle koeline ehitus ja kudede toimimine. 1 Epiderm a. Karvad ja papillid=näsad b. Kutiikula ja vahakiht c. Õhulõhed (1) Sulgrakud ja õhupilu (2) Kaasrakud (3) Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal 2 Mesofüll a. Sammas- ja kobekude b. C4-taimedel pärgmesofüll 3 Juhtkimp a. Kinnine b. Kimbutupp c. Lehe roodumus 4 Leheroots ~primaarne vars a. Eralduskiht 23. Lehe eritüübid. Ökoloogilised, ontogeneetilised ja asukohapõhised eri tüübid. 24. Lehe muudendid 1 Köitraod
annaabi.ee 
