Vooremaa maastikurajoon
Kohati aga lahutab voori üksteisest üsna lai platoojas
moreenitasandik, mida on käsitletud ka kui moreenilava Nii tasandikult kui ka voortelt kerkib
väiksemaid (0,5 2(3)) m kõrgusi voorjaid künniseid või kühmi, mida võib nimetada
meereteks. Meerded on orienteeritud voortega samas suunas, paiknevad harilikult kõrval ja
koosnevad tihedast liivsavimoreenist (Rõuk 1974).
Paljudes kohtades on voortel 15-20 (30) m läbimõõduga ja mõne meetri sügavusi
sulglohkusid ehk oitusid, mis on tekkelt termokarstilised nõod ehk söllid. Nende märgi põhju
katavad enamasti pajupõõsastega tarnakooslused ja ääristavad hall-lepad. Mõnes sügavamas
lohus võib vihmasel suvel olla ka vett. Nõlvades esineb ka mitmesuguse sügavusega
põikorgusid, mis võivad olla puhandanud voore isegi jalamini. Säärase puhandusoru läbib
Amme jõgi Luual. Rohkem on aga lühikesi pinnavete uuristatud jäärakuid. Voorestiku
annaabi.ee 
