puu kasvab KaugIdas (Mandzuurias), Korea poolsaarel ja Põhja-Hiina laialehistes segametsades. Kasvatab kuni 1 m läbimõõduga tüve, mille koor on tumehall ja sügavrõmeline. Puud on nõudlikud valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes, kasvades paremini hästiõhustatud muldadel. Suuremaid puid kasvab ja viljub meil Tartu BA, Varblas, Väänas jne. Haljastuses võib kasutada samuti suurematel pargialadel üksikpuuna või grupiti, dekoratiivne tänu suurtele sulgjatele lehtedele. On meil täiesti külmakindel, kahjustada võivad vaid kevadised hiliskülmad. · Lehekesi 11...19, need on keskosas pikalt paralleelsete servadega, hambad madalad, harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. · Lülipuit helepruun, maltspuit helehall, hästi poleeritav. Puidust valmistatakse spooni ja vineeri ning mööblit, viljaümbriseid kasutatakse Hiinas tumedate värvide
harilik hobukastan) jne. Sulgjad liitlehed jaotatakse liht- ja liitsulgjateks. Lihtsulgjad (ühelisulgjad) liitlehed jaotatakse omakorda kahte rühma: paaritusulgjad ja paarissulgjad. Paaritusulgjad liitlehed on näiteks harilikul saarel, mille ühisele rootsule kinnituvad vastakute paaridena lehekesed ja leherootsu tipus on üksik leheke. Paarissulgjate liitlehtede puhul on lehekesi paarisarv, nagu näiteks suurel läätspuul. Kahelisulgjal (liitsulgjal) liitlehel kinnituvad pearootsu sulgjatele külgharudele omakorda enamasti paaritusulgjad lehekesed (nt. kuradipuu). Lehelaba kirjeldatakse ka lehelaba alust, tippu, leheserva, roodumist, lõhestatust, karvasust jm iseloomustades. Lehelaba alus võib olla ümardunud (sookask), südajas (harilik pärn) vm. Lehetipp on tavaliselt teritunud, terav, tömp, ümardunud, põgaldunud vm kujuga. Lehe serv võib olla terve, laineline, peen- kuni jämesaagjas, jämesaagjas, tihti kahelisaagjas, peenogalt saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm
valmistatakse spooni ja vineeri ning mööblit, viljaümbriseid kasutatakse Hiinas tumedate värvide valmistamiseks, samuti nende tanniididesisalduse tõttu parkimistöödel. Puud on nõudlikud valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes, kasvades paremini hästiõhustatud muldadel. Suuremaid puid kasvab ja viljub meil Tartu BA, Varblas, Väänas jne. Haljastuses võib kasutada samuti suurematel pargialadel üksikpuuna või grupiti, dekoratiivne tänu suurtele sulgjatele lehtedele. On meil täiesti külmakindel, kahjustada võivad vaid kevadised hiliskülmad. 61. Harilik saar ja harilik sirel Harilik saar (Fraxinus excelsior L.) Harilik saar kasvab kodumaise puuliigina kuni 30 m kõrguseks, sirgetüveliseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks. Lisaks meile kasvab harilik saar Lääne-Euroopas, Vahemeremaadel, Kaukaasias ja Väike-Aasias. Tüvi rohekashall ja sile, vanematel puudel veidi rõmeline. Tunnused:
annaabi.ee 
