odajas, nooljas, ümar, elliptiline lineaalne, kilpjas, südajas, pügaldunud tipuga 54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart 55. kõrrelised Kõrvakestega rootsutu leht kõrvakesed - vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehe alusel 56. 57. ädalalill ROODUMINE sulgroodne 58. rööproodne 59. sõrmroodne 60. kaarroodne 61. LEHE LÕHESTUMINE sulgjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu keskrooni 62. sõrmjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu aluseni 63. sulglõhine - sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 64. sõrmlõhine -- sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 65. sulghõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 67. sõrmhõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 68. LEHE TIPP 69. terav 70
jooksul. Kultivarid ´Fastigiata´ kitsa, koonusja võraga, ´Aurea´- üheaastaste okste koor kollane, lehed püstiste okstega kollakasrohelised. ´laciniata´ lehed sulglõhine kuni ´Fastigiata´ - kitsaskoonusja võraga puu. sulgjagune. ´Laciniata´- kurruliste lehtedega lõhislehine ’Rubra’ võrsed talvel korallpunased koonilise võraga madalakasvuline sort. ’Vitifolia’ lehed 2-3 tipuga, ebaühtlaselt saagja servaga. Kasutamine puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu seetõttu väga hinnatud
ühepikkuste raagudega õitest. (joonis V, 7). Sfagnumiturvas turbasammalde lagunemisel tekkiv turvas. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo (raba) vaheaste, siirdesoole on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikne taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed). Steriilne mitteviljuv (taimeosa). Sulghõlmine, sulglõhine, sulgjagune leht vaata joonist II Sulgjas leht liitleht, mis koosneb paarikaupa keskroole kinnitunud lehekestest. (joonis II, 10). Suir õietolm mesilaste toiduna. Suvivõsu osjadel roheline, fotosünteesiv võsu, mille ülesanne on varuainete sünteesimine ja talletamine risoomi. vt. kevadvõsu. Sõkal, sõklad kõrreliste õiel kaks soomusjat lehekest (sisesõkal ja välissõkal), mis ümbritsevad tolmukaid ja emakat. (joonis IV, 14)
annaabi.ee 
