kanaline, elab tundras ja rabas, meil on ta hilisjääaja jäänuk. • 19. sajandi lõpuni oli rabapüü tavaline jahilind. Rabapüü välimus • On umbes varesesuurune, jässaka keha ja suhteliselt väikese peaga lind. • Emane ja isane rabapüü ei erine teineteisest oluliselt ei suuruselt ega välimuselt. • Sulgib väga pika aja jooksul:märtsist kuni novembri lõpuni või detsembri alguseni • Selle aja jooksul kokku kolm osalist sulgimist ja üks täielik, talve-eelne sulgimine. Rabapüü käitumine • Eestis paigalind • Isaslinnud hakkavad mängima enamasti märtsis • Territoorium sageli mõne hektari suurune • Veedab oma elu põhiliselt maapinnal • Suguküpseks saavad esimese eluaasta lõpul • On monogaamsed (moodustavad paare) Pesa ja toitumine • Pesa asub maapinnal tavaliselt männi all või tihedas puhmastikus. • Pesalohk vooderdatud roht- ja puhmastaimedega
..260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50...60. elupäevast juveniilsulgimisega (50...60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48...52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja. Kultuurpopulatsioonid on tänapäevani säilitanud lennuvõime. Euroopasse toodi muskuspardid pärast Lõuna-Ameerika koloniseerimist.
..10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120…200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid: Kohanevad kergesti kasvutingimustega. Tapaküpsus 45-55 päevaselt. Hakkavad munema 4,5-5,5 kuuselt, munevad 6-7 kuud. Lihapartidelt 145- 150 muna, munapartidelt 200-260 muna. Kõrge kehatemperatuur 42 C. Sulgumine 50-60 päevaselt. Pardibrolierid tuleb tappa enne sulgimist 48-52 päeva vanuselt. Muskuspart: Mehed kuni 5 kg, naised kuni 3 kg. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Muskuspardid ei prääksu. Sigimisperioodil eritavad tugevat muskuslõhna näärmetega. Munema hakkavad 6-9 kuu vanuselt. Aastane munatoodang 60-120 muna. Munade hautamiskestus 34 päeva. ♂ muskuspart × ♀ kodupart – mullard (mule) ♂ kodupart × ♀ muskuspart – hinny (hinny) Hani Hallhani: Kurnas on 5..
Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. 9 Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja. Kultuurpopulatsioonid on tänapäevani säilitanud lennuvõime. Euroopasse toodi muskuspardid pärast Lõuna-Ameerika koloniseerimist.
260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja. Kultuurpopulatsioonid on tänapäevani säilitanud lennuvõime. Euroopasse toodi muskuspardid pärast Lõuna-Ameerika koloniseerimist.
2. Austraaliale iseloomulikumad linnud Austraalias elab umbes 800 linnuliiki, mis kuuluvad erinevaesse perekondadesse, sugukondadesse ja seltsidesse. 2.1. Kaasuariliste selts 2.1.1 Sugukond: Emulased Emu on Austraalias elutsev suur lennuvõimetu lind. Tema kõrguseks on kuni 2 meetrit. Tänapäeval elavate liikide hulgas on temast suurem vaid Aafrikas elav jaanalind. Emu koos känguruga on Austraalia vapiloomad. Emu suled on muidu tumeda värvusega, ent enne sulgimist muutuvad need helepruuniks. See kummalise välimusega lind on suguluses teiste maapinnal elutsevate lennuvõimetute lindudega: kaasuari, jaanalinnu ja kiiviga. Kõigil neil lindudel on sarnase kujuga kolju ning pikad, võimsad jalad. Emu on rändava eluviisiga lind, ta hulgub toittu otsides ringi, läbides sadu kilomeetreid. Kui toittu on rikkalikult, kogub emu suuri rasvatagavarasid ning kaalub kuni 45 kg. Emu vajab ka piisavalt joogivett. Pesa on maapinnal ja pesas on 9-11 suurt
annaabi.ee 
