Aktsiatel on börsil ostuhind- kõrgeim hind, mida keegi on nõus selle eest maksma ja müügihind- madalaim hind, mille eest ollakse nõus seda aktsiat müüma. Informatsioon aktsiate hindade kohta sisaldab harilikult järgmisi andmeid: ettevõtte nimetud, aktsia kõrgeim ja madalaim hind eelmise aasta jooksul, aastadividend, aktsiatulu määr protsentides, eelmisepäeva madalaim ja kõrgeim hind, sulgemishind- hind, mis maksti päeva viimasel tehingul, kahe viimase päeva sulgemishinna vahe, kauplemismaht- eelmisel päeval müüdud ja ostetud aktsiate arv. Börsil on ka spekuleerijad, spekulatiivsete tehingutega loodetakse teenida kasumit börsikursi muutumise õigest äraarvamisest. Spekuleerijad jagatakse kahte gruppi. Esimesed (härjad) on need, kes usuvad, et väärtpaberite hinnad tõusevad ja seetõttu ostavad nad väärtpabereid kokku. Teised (karud) on veendunud, et hinnad tulevikus langevad ja seetõttu müüvad nad väärtpaberid ära, lootes need hiljem
üksiku firma nõudluskõver on täielikult elastne!), nõudlusjoon dnäitab samaaegselt ka hinda P, piirtulu MR ja keskmist kogutulu ATR; seega TKF-i korral P=MR=A(T)R; 11. 1.d; tingimusel kui realiseeritava kaubaühiku hind P on väiksem kui keskmine kogukulu ATC, saab TKF kindlasti majanduskahjumit (P < ATC majanduskahjum), kui aga hind on väiksem kui AVC, siis tuleks firmal lühiperioodil tootmine lõpetada, sest nn sulgemishind ongi P=AVCmin=MC; allpool sulgemishinna taset ei ole aga firmal mõtet tootmist jätkata, kuna majanduskahjum on suurem kui püsikulud TFC; 2.c; kuna tooteühiku hind P on täielikult konkureeriva firma TKF puhul võrdne ka piirtuluga MR ning keskmise kogutuluga ATR, siis tuleb vastavalt ,,kuldreeglile" valida kasumit maksimeeriv toodangu kogus põhimõttel MR=MC, seega arvestades MR ja MC kõverate lõikepunkti kogus q3; 3.b; nn kasumiläveks on hinnatase P=ATCmin, seega firma saab majanduskasumit seni, kuni
annaabi.ee 
