Alo Mattiisen (1961-1996) · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud teos oli laul ,,Ei ole üksi ükski maa" (1987) · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988): ,,Kaunimad laulud", ,,Mingem üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob v...
puhtalt ja kõlavalt välja lauldud. Laul oli köitev ja tekitas inimestes ühtekuuluvustunnet ning pani kõiki kaasa elama. Laulu lõpus kostus publikult vali aplaus, kuna esitus oli olnud suurepärane. Vahepalaks laulis Mariann Õmblus laulu ,,Kõige parem polka" ja saateks laulsid Viljandi muusikakooli neidudekoori õpilased. Järgnevalt tulid neidudekoori poolt esitusele laulud ,,Marsilaul", ,,Politseirock", ,,Suvelaul", ,,Lähme lapsed", ,,Mu suul ei ole sulgejat", ,,Kevadpidu".Solistide poolt kõlas vahealadeks palju hoogsaid lugusid . Kõik laulud olid suurejooneliselt esitatud ning noorte sümfooniaorkester muutis kontserdi palju huvitavamaks ja võimsamaks. Terve Pärimusmuusikaait oli täitunud kõlava lauluga. Neidudekoori vokaalne tase oli kõrge, sest kõik lauljad olid kas muusikakooli õpilased või vilistlased. Intonatsioon oli puhas ning koor pidas täpselt kinni rütmist ja jälgis pingsalt dirigenti
Jõkkeränne katkeb talve saabudes. Osa sügislõhet, kes ei jõudnud jõkke tungida, talvitub suudme-eelsetel aladel ja tuleb jõkke kohe peale jääminekut. Seda lõhet nimetatakse "jääjärgseks". Sügislõhe veedab jões aasta, ei toitu ja koelmuile tuleb alles järgmisel sügisel. Jääjärgse lõhe järel tuleb juunis jõkke niinimetatud "sulgeja". See on põhiliselt suur emalõhe juba tunduvalt rohkem arenenud sugunäärmetega. Juulis asendab "sulgejat" hästi arenenud niisa ja marjaga madalveelõhe. Mõlemad viimati nimetatud rühmad jõuavad koelmuile ja koevad samal sügisel. Nad moodustavad suvivormi. Koos madalveelõhega tuleb jõkke nn. tinda väikesed (45-53 cm, 1-2 kg) isased, kes on meres elanud aasta ja selle ajaga ka suguküpseks saanud. Paljud isaslõhed ei lähe üldse merre. Nad saavad suguküpseks jões ja niisk on neil välja arenenud juba 10 cm pikkuselt
annaabi.ee 
