U S Murrutuskulpad M Murrutus e. abrasioon on maismaa purustamine lainetuse A toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises A osas võivad esineda murrutus- kulpad ja koopad. T E A D U S veelised: sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste M mehhaaniline väljakanne (orud, koopad) A A T E A D U S www.fotolibra.com Karst M
hüppekihiks e. termokliiniks. Sellest sügavamal on t° ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani, umbes +4°C. Maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees on vees lahustunud hapnikusisaldus körgem. Pöhjas on lahustunud hapniku sisaldus madalam. Vee liigid- Põhjavesi, pinnasevesi, mullavesi, pinnavesi Veelised pinnavormid- alluviaalsed: jõevee setted; deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted; orud, lammid. Mariinsed, limnilised: rannavallid, rannaastangud, kaldvallid. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Väikese veeringe- Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri., kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi,
Randla e rannavöönd mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks. Murrutus e abrasioon maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. Klint- erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne (orud, koopad). Badland ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt. 54. Rikked, lõhed, murrangud Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Tekivad ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu kivimites tekivad pinges. Jagunevad lõhedeks ja murranguteks
ülemjooksu vahel) alluviaalsed – jõevee setted alluuvium – purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete deluviaalsed – nõlvadelt ajutise vooluveega kantavad setted deluuvium – ajutise vee erodeerival toimel nõlvajalamile, veerudele ja nõgudesse Veelised: mariinsed – merelised limnilised – järvelised sulfosioonilised – põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehaaniline väljakanne (orud, koopad) rannavallid, rannaastangud, kaldavallid rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd randla e. rannavöönd – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e. rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks murrutus e
annaabi.ee 
