alles alata tehniline projekteerimine. Tootma hakatakse pleegitatud tselluloosi, tootmismaht on 750 000 t/a, maksimaalselt 2700 tonni päevas Tehase ala umbes 100 ha. Ala ei tohi paikneda inimasustuse vahetus läheduses. Toorained on puit, teatud kemikaalid ja vesi. Tarbitava vee hulk on 2530 m3 vett ühe tonni õhkkuiva sulfaattselluloosi kohta. Protsessid on keetmine, pleegitamine, kuivatamine. Paberitootmist juurde ei plaanita, sest paberit ei ole lihtne müüa. Tehases on ka oma soojuselektrijaam; vajalik ka lubjatootmine. Vaja ka turbiini. Jahutusvett keskkonda tagasi ei suunata, on olemas jahutustornid. Suure osa alast moodustab heitvee puhasti. Ka sadevett kontrollitakse ja suunatakse puhastusjaama, kui vaja. N-oksiidide kinnipüüdmiseks omad võtted, vääveldioksiidi eriti ei teki.
kWh elektrienergiat. Ligniin kuulub hüdrolüüsitööstuse jäätmete hulka ja käesoleva ajani kasutatakse teda keemiatööstuse toorainena vähe. Sagedamini leiab ta kasutamist kütusena. Uurimused näitavad, et ligniinist võiks edukalt valmistada aktiivsütt, soojusisolatsiooniplaate ehitusele, orgaanilisi happeid, kasutada keemiatööstuses täiteainena, plastmassitööstuses tsementeeriva ainena, vooderdustelliste koostisosana, väetisena jne. Kirjeldage sulfaattselluloosi tootmist? Sulfaattselluloosi saamine Toodetakse mistahes puuliigi puidust, kuid eelistatakse männi ja lehtpuude laastu, mille pikkus on kuni 20 mm ja paksus 2 kuni 4 mm. Lisaks puidule sobivad veel õled ja pilliroog. Teiseks tooraineks on vaja keedulahust ehk nn valget lahust. Selle lahuse põhilisteks koostisosadeks on vesi, naatriumhüdroksiid (NaOH) ja naatriumsulfiid (Na2S). Peale selle sisaldab lahus veel vähesel määral naatriumkarbonaati (Na 2CO3) ja naatriumsulfaati (Na2SO4)
Järgneb massi raputamine sõelal, et saavutada ühtlane tugevus. Sõela all paiknevate vaakumimurite abil eraldatakse paberimassist vesi, kuni paberikangas saavutab ligi 20% kuivainesisalduse. Sel moel saadud paberikangas pressitakse kahes jaos. Esmalt toimub vee väljapressimine paberikangast esimeses pressis. Siis pressitakse paberikangast pöördpressis, et saavutada ligi 40% kuivainesisaldus. (http://www.rappin.ee/est/tehnoloogia) SULFAATKEEDU TEHNOLOOGIA Sulfaattselluloosi tootmise tehnoloogiline skeem Pleegitamata sulfaattselluloosi tootmise tehnoloogiline skeem 1 keedukatel 2 väljapuhumismahuti 3 oksapüüdur 4 pesufilter 5 musta leelise mahuti 6 sõelsorter 7 keerissorter 8 massitihendaja 9 massibassein 10 valge leelise mahuti 11 meesa 12 kaustisaator 13 rohelise leelise mahuti - 14 soodaagregaat 15 aurutusseade Tselluloosi pesemine Pesuprotsessi üldiseloomustus
Selle kõige raskemad aastad oli 1932-1933, mil tööliste arv langes alla 34 000. Töölised olid 1920. aastate jooksul väljendanud avalike väljaütlemiste ja streikidega rahulolematust pikalelevenivate majanduslike raskustega. Tööstus pärast majanduskriisi Kriis mõjus Eestile nii suure hoobina kui ka puhastavalt. Valitsus sekkus majandusellu ja asus toetama kodumaisele toorainele ( puidule, põlevkivile ja turbale) orienteeritud tootmist. Rajati sulfaattselluloosi, superfosfaadi ja ehitusmaterjalide tehaseid ning elektrijaamu. Eestis edendati majandust riikliku plaani kohaselt. Enamik uusi ettevõtteid kuulus riigile. Kaubandus Väliskaubandus alustati 1920.aastate algul põllumajandussaaduste väljaveost, vastu sooviti kõikvõimalikke kaupu, mida kohapeal ei toodetud. Alguses oli väliskaubanduse bilanss negatiivne sisse osteti rohkem kui müüa suudeti. Bilanss tasakaalustus 1925.aastaks ning püsis sellisena iseseisvusaja lõpuni
Ei lahustu lahustites, kuumutamisel ei muutu voolavaks, sobivad paremini kõvade materjalide liimimiseks. Nt epoksüliimid. Tselluloosi tootmine (üldkirjeldus, põhietapid) Peamiseks tooraineks on puit(väärtuslikuim okaspuud), vähesel määral keedetakse tselluloosi ka muust taimsest toorainest(õled, pilliroog jne.). Tselluloosi saagis 40-55%. Tooraine ettevalmistamine: 1) Puidu koorimine koor põhjustab tselluloosi prügisust, puitmassi tootmisel on vajalik täielik eemaldus, sulfaattselluloosi jaoks 90% ulatuses. 2) Laastu valmistamine liiga suur ja paks laast põhjustab läbikeetmata puiduosakeste sisaldust tselluloosis. Liiga väike ja õhuke aga vähendab tselluloosi saagist ja tugevust. Tselluloosi tootmine: sulfittselluloosi tehnoloogia tänapäeval vähe kasutatav sulfaattselluloosi tehnoloogia - töötab ligniini lagunemisel aktiivleelise toimel. Aineid keedetakse ning eralduvad gaasid. Tselluloos pestakse ning leelist ja muid aineid üritatakse
20 Anzelika Künnap gemma) ja männioksi (Pini turiones) kasutatakse droogina. Männiokastest toodetakse männiõli (Pini sylvestris aetherolum), C- ja B-vitamiini, loomasöödana kasutatavat okkajahu ja okkapastat. Läänemere piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused. Väli tingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 78 aastat, lageda taeva all olev puit 60 (40 85) aastat ja varjualuses olev puit 100 ja rohkemgi aastat. Maltspuidus sisalduv vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud
muudab tööstusobjektide käitamise paljude teiste riikidega võrreldes ökonoomsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. 4.5.1. Tselluloos ja paber Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 protsenti riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra tselluloositootjad tarnivad mitut liiki tselluloosi, sealhulgas ajalehe- ja ajakirjapaberi tootmisel olulist lühi- ja pikakiulist sulfaattselluloosi. 4.5.2. Keemiatooted Norra esimene suuremahulise hüdroenergiakompleksi ehitamise lõpetas Norsk Hydro 1907. aastal. Euroopa tollal suurim elektrijaam oli mõeldud põllumajandusväetiste tootmise varustamiseks elektrienergiaga. Nüüd on Norsk Hydro Euroopa juhtiv nitraadi, seguväetiste, karbamiidi ja ammoniaagi tarnija. Tähtsa Euroopa nafta- ja gaasitootjana on Norra ühtlasi plastmaterjalide nt vinüülkloriidmonomeer ja polüvinüülkloriid (PVC) toormeallikas.
Puudused rabe, kallis, valmistada ainult väikesi nõusid, raske puhuda ja joota, ei tohi olla leelismetallide kloriidide jääke, kui kuumutada kõrgel temp-il. Pilet 19. Peamiseks tooraineks on puit(väärtuslikuim okaspuud), vähesel määral keedetakse tselluloosi ka muust taimsest toorainest(õled, pilliroog jne.). Tselluloosi saagis 40-55%. Tooraine ettevalmistamine Puidu koorimine koor põhjustab tselluloosi prügisust, puitmassi tootmisel on vajalik täielik eemaldus, sulfaattselluloosi jaoks 90% ulatuses. Laastu valmistamine liiga suur ja paks laast põhjustab läbikeetmata puiduosakeste sisaldust tselluloosis. Liiga väike ja õhuke aga vähendab tselluloosi saagist ja tugevust. Tselluloosi tootmine sulfittselluloosi tehnoloogia tänapäeval vähe kasutatav, NaHSO3 + SO2+ H2O(Ca, Na, NH4 või Mg), pH umbes 1,5. Ligniin sulfoonitakse, halb, kui kondenseerub, kuid konsen oht suurem, igniin tuleb sulfoneerida, et takistada. Eelkeet 105-115kraadi, 2-6t,
Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust. Männikasvusid (Pini gemma) ja männioksi (Pini turiones) kasutatakse droogina. Männiokastest toodetakse männiõli (Pini sylvestris aetherolum), C- ja B-vitamiini, loomasöödana kasutatavat okkajahu ja okkapastat. Läänemere piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 5 2
katusepilbaste ehk laastude kiskumisel oli peamiseks materjaliks männipuit. Vanad eestlased kasutasid mändi ka peeru(pirru)puuks, millest lõhestatud peerud (pirrud) kasutati nii põletamiseks kui korvipunumiseks. Korvipunumiseks kasutati ka noorte mändide juuri. Männioksad ja ladvad on kulunud enamasti aiapostideks ja lattideks. Suure vaigususe tõttu ei ole männipuit paberiks nii sobiv kui kuusk, seda kasutatakse sulfaattselluloosi valmistamiseks. Männid annavad ka väärtuslikke kõrvalprodukte, männikändude utmisel saadakse tõrva, tärpentini ja sütt; vaigust tärpentin jm. Männikoorepulbri abil puhastatakse merevett naftast, sest koorepulber imab naftat, kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände ka ilupuudena. Pärimused: Kasvukohast olenevalt võib mänd kasvada hiiglaseks või jääda kääbuseks. Eestlastele on olnud rabamänd sitkuse võrdkujuks. Võrdlus mees
annaabi.ee 
