ka negatiivseks hüdroisolatsiooniks. Üldjuhul kui vähegi võimalik, siis tehakse välishüdroisolatsioon, aga kui see pole võimalik, on defektne vms, siis kasutatakse sisehüdroisolatsiooni tegemise võimalust. Sel juhul tuleb silmas pidada, et müüritis jääb niiskuse eest kaitsmata, seega uusehitistele peaks igal juhul tegema korrektse välishüdroisolatsiooni. Kõige sobivamad materjalid sisehüdroisolatsiooni tegemiseks on mineraalsed võõbad, soovitavalt sulfaadikindlad, sest sisehüdroisolatsiooni suureks probleemiks on soolad, mis kahjustavad aluspinda. Aluspind peab olema korralikult puhastatud, kuid mitte veega, sest see võib esile tuua soolakahjustused. Võõpa võib kanda ka niiskele aluspinnale ja seda peab kandma vähemalt kahes kihis. Kui isoleerimist vajab ka põrand, siis alustatakse sellest ja kantakse isolatsioonivõõp umbes 30 cm kõrgus ka seinale. Hiljem jätkatakse seina isoleerimist 20 cm ülekattega. Keldriga hoone hüdroisolatsioon
normaaltingimustes kivinemise järgi nn. normtugevus. Tardumisajad mööratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema hiljemalt 12h pärast. Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu ega deformeeruda. Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskkondades. Eritsemendid *Kiirkivinevad *Sulfaadikindlad *Madala soojuseraldusega *leeliskorrosioonile vastupidavad *Väljalahustumiskindlad *Merevees püsivad *Hüdrofoobsed *Plastifitseeritud *Räbutsemendid *Paisuvad tsemendid EHITUSSEGUD Üldist: Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignas, ka pastakas. Sideaine, täitematerjali nin vee segu nimetatakse mördiks. Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi. Betoonisegud
sissejahvatatud looduslik kips, mis kuulub lähtematerjalide hulka. Portlandtsementi saadakse portland tsemendiklinkri peeneksjahvatamisel kuulveskis koos väheste lisanditega. Tsemendi põhilisteks toormaterjalideks on lubjakivid, savid ja looduslik kips. 28. Tsemendi eriliigid 4.7.3.6.Portlandtsemendi eriliigid Tsemente jaotatakse EN 197 põhjal kas koostise järgi: · Portlandtsemendid · Putsolaantsemendid · Komposiittsemendid Peale selle võidakse eristada näiteks: · Müüri-, sulfaadikindlad-, paisuvad jms. tsemendid · Aluminaattsemendid, mis ei sisalda portlandtsemendi klinkrit · Valged portlandtsemendid, kus rauaühendieid on vähem kui tavalises portlandtsemendi klinkris · kasutusomaduste järgi võiks näitena loetleda tsemendi eriliike·: · Kiirkivinevad (R ) · Sulfaadikindlad (SR) · Madala soojuseraldusega (LH) · Leeliskorrosioonile vastupidavad (AR) · Väljalahustumiskindlad · Merevees püsivad · Hüdrofoobsed muid omadusi ei leidnud:
SiO2; beliit 2CaO.SiO2; trikaltsiumaluminaat 3CaO.Al2O3; tseliit 4CaO.Al2O3.Fe2O3. Normaalses tsemendis on aliiti 45...60%, beliiti 15...35%, trikaltsiumaluminaate 4...14% ja tseliiti 10...18%. Tsemendi klinker sisaldab veel kipsi CaSO4.2H2O 2-5%, vaba lupja CaO mitte üle 2% (kui on üle 2% loetakse klinkrit praagiks) ning tuhka mitte üle 1%. Kõrge aluminaatide sisaldus põhjustab tsemendi korrosiooni merevees, seetõttu on sulfaadikindlad tsemendid normeeritud aluminaatide sisaldusega. Suure aliidi sisaldusega tsemendid on tugevad ja kiiresti kivinevad. Suure beliidi sisaldusega aeglaselt kivinevad. · Portlandtsemendi koostises on ebasoovitavateks magneesiumoksiid, leelismetallide ja kroomi oksiidid, kloori sisaldus. Lubi on kahjulik lisand, kuna ta on tugevalt üle põletatud ja kustub seetõttu väga aeglaselt, halvendades sellega tsemendi mahupüsivust. 25