Eesti muinasaja lõpul - lühikonspekt
Tolleaegse inimese jaoks oli kõige olulisem tema suguvõsa. Tähtsamate suguvõsade liikmete
seast valiti välja pealikud. Arvati, et tähtsamad otsused võttis vastu pealike kogu või rahvakoosolek ,
aga kindlasti polnud siis inimest, kes üksinda rahva üle otsustaks.
Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Inimesed, kellel endal maad polnud,
rentisid selle teistelt või elatasid end sulasteteenijate, käsitööliste või kaubitsejatena.
Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Nad mängisid suurt rolli majapidamistes, nende
hulgas võis olla nii sõjaretkedel vangi langenud, orjaturgudel ostetuid, kui ka kohalikke.
Eestlased arvasid enne ristiusu vastuvõtmist, et loodus on täis üleloomulikke olendeidö.
Läänemeresoomlased austasid väga esivanemaid, keda arvati mõjutavat pereliikmete elu ka pärast
surma.
annaabi.ee 
