"sulaseseisusest" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Vahetevahel, kui isa õnnetus, Kuimetsa hävitamine ja sugulase Delvigi surm talle kogemata meelde tuli, läikis küll pisar ta laugel, aga see ei kestnud kuigi kaua. Imeline rõõmulaul .helises põhihäälena ühtepuhku ta südames, aga ta häbenes seda avaldada, püüdis tõsine olla ja suud pidada, kuigi tal tuline himu oli Gabrieli häält kuulda, temaga magusat juttu vesta ja koguni naljatada. Gabrielil oli seesama igatsus, aga ta ei tahtnud oma priitahtlikult valitud sulaseseisusest välja astuda; ta pidi sellega leppima, et aeg-ajalt altkulmu junkur Georgi näo poole piilus, mis kui roosiõis laia kübara varjus õitses. «Gabriel!» ütles Agnes tüki aja pärast kartlikult. «Mis siis, junkur Georg!» «Ma -- ma ei või lepingut pidada.» «Missugust lepingut?» «Ma ei või teile «sina» ütelda ega teiega kui sulasega kõnelda. Mis sulane teie olete? Teie pole kellegi sulane.» «Kuidas nii? Olen ma milgi viisil eksinud või häbematu olnud?»