Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Kogu kultuurielu oli Nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks
,,Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile ?" Nõukogude võim seadis eesmärgiks sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri juurutamist ühiskonnas , mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli see Stalini ajal , kuid üsna ka Breznevi ajal. Sulaperioodil asi pehmenes pisut, kuid ka sellega ei kadunud tsensuur, millega üritati takistada vaba mõtte levikut. Eesti NSV oli samuti ka eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja edasijõudmistest. Nõukogude võim hävitas palju põlvkondade kultuuripärandit. Puhastati raamatukogud ja hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, alles jäeti üksikuid. Samuti oli äärmiselt piiratud kirjanduse tellimine välismaalt.
Siluett Silueti toimetus kuulus 1957.aasta kevadel asutatud Tallinna Moemaja. Silueti numbrid koostas Harry Liivrand, päised kavanda tippkirjakunstnik Heino Kersna ja peatoimetaja ning moekunstnikuks oli Ell-Maaja Randküla. Siluetti tunti kui nõukogude naise Vogue, mis hakkas ilmuma NLis tähelepanuväärsel ajal Hrustsovi sulaperioodil 1958. aasta suvel, siis ei sündinud see tühjale kohale juba varem oli Eestis ilmunud hulk põhiliselt küll joonistatud piltidega moesurnaale. Üks tuntud moejoonistaja oli Melanie Kaarma, keda tunti kogu NSV Liidus. Siluett oli osa Tallinna moemajast seal ilmusidki põhiliselt moemaja kunstnike loodud rõivamudelid. Läbi aegade väljapaistvamad on Randküla hinnangul võrdselt nii andekas kui ka hea ärivaistuga Ivo Nikkolo, aga ka Livia Leskin ja Zoja Järg.
Läänemaailmaga, komsomoolid. - Stalini surm tõi kaasa ühiskonna elu kergenemise pea kõigis valdkondades. Eestist sai ''näidisliiduvabariik''. Laveerimispoliitika. Rehabiliteerimine-heastada ülekohut, represseeritute õigeksmõistmine. Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust Nõukogude Liidu süsteemi omaksvõtmise vastu. Tuntumaiks sai Eesti Rahvuslaste Liit. Profasistlikud rühmitused '' minu vaenlase vaenlane on minu sõber''. Sulaperioodil hakkas Eesti ka välismaailmaga rohkem suhtlema välisraadiojaamad, omad raadiojaamad. Otsekontaktid muu maailmaga- visiidid Eestisse. Komsomol noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli üleüldine- loodeti parandada eesti olukorda. 6. Iseloomusta ENSV'd BREZNEVI e. Stagnatsiooni(seisaku) ajal: venestamine, 40-ne kiri, repressioneerimine, Balti Apell, majanduslik ummik - Algas uus venestamise periood, eestvedajaks sai Karl Vaino.1978. suruti koolides
kuju,2.)Pinnalaineda.)Rayeleight- maapind lainetab vertikaalselt b.)Loveleight – võngutavad maapinda horisontaalselt. Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjedNõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Jagunevad : 1.) varisemine – kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine – suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine – aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Nõlvad võivad olla sirged, nõgusad, kumerad, astmelised
Maroko sekkumise tõttu läbi. NSVL 2.tugipunktiks rahvamajandusnõukogud. Enamik tööstusettevõteid Aaf kujunes Etioopia. NSVL osutas Etioopia uuele allutati kohalikule kontrollile. Kaosest hakkas üle valitsusele majanduslikku ja sõjalist abi, mille toel saama põllumajandus. Muudatused toimusid ka Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat ning Baltimaade ühiskonnas. Tähelepanuväärseim vallandas verise kodusõja. muutus sulaperioodil oli vaimse surutise USA- Hiina suhete normal: USA üritas muuta lõdvenemine ning uue põlvkonna esiletõus. kahepoolset maailma 3poolseks, asudes suhteid Stagna perioodi algus: Sula ei kestnud NSVL arndama mõnevõrra isoleeritud kommunistliku tervikuna ega Baltimaades siiski kaua. Baltimaade Hiinaga. Hiina suhted NSVL olid 60.a kiiresti olid tootlikkuselt küll üle NSVL keskmise, kuid jäid halvenenud. 66
muistsetest aegadest peetud jahti suurematele kiskjaloomadele. Näiteks arvatakse, et mammut oli väljasurnud juba enne neoliitikumi perioodi, mis näitab, et mammut oli väga hinnatud jahisaak. Putukad aga, vastupidi ülejäänud loomastikule, on väga kohastunud mitmete erinevate elutingimustega. See on ka peapõhjus, miks neid on välja surnud väga vähe. Nende suurem võimalus liikuda lubas neil paremini hakkama saada mandriliustikes. Seevastu pruunkarud said liikuma hakata alles sulaperioodil. Viimane jääaeg lõpes umbes 10 000 aastat tagasi. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa Atlandi ookean Kirde-Atlandi ookeani võib jagada kaheks suuremaks piirkonnaks - Briti saartest Biskaia laheni ning Põhja-Euroopa mered (k.a ka Põhjameri ja Läänemeri). Veel võib eraldi piirkonnana vaadelda ala Makaroneesia saarte ääres. Põhjameri on koduks ligi 230 kalaliigile. Tursk, lest, merikeel, heeringas ja kilu on peamised kalastajate lemmikud. Kuna Põhjamere
aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus vahetult üleliidulistele ministeeriumitele ligi veerand Eesti ettevõtetest, siis 1961. aastaks säilitas selle alluvuse vaid 1%. Niisugune muutus mõjus tootmisele positiivselt, sest kohalik juhtimine oli otstarbekam ja tingimused motiveeritud töötamiseks paremad. Eriti märkimisväärsed olid sulaperioodil toimunud muudatused maal, kus paljudel kolhoosidel õnnestus paranenud oludes kiiresti majanduslikult heale järjele tõusta. Ent ka tööstustoodang kasvas mõne aasta jooksul kahekordseks. Uued, rahvamajandusnõukogude aegsed suunad tööstuslikus tootmises olid enamasti vähese materjalimahukusega, kuid nõudsid töötajatelt kõrget kvalifikatsiooni (näiteks elektromehhaanika ja aparaadiehitus). Et kohapeal sageli vajalikke oskustöölisi ei olnud
katsetaski ta kirjutada Rootsi keeles. Ristikivi hoiak kirjandusest kõneldes varjab ehk siiski ka veidi süümepiinu. Identideetiküsimus, kas olla pagulane, eestlane või inimene kummitas kogu välismaist kultuuri. Pagulasteadvus muutus kohustuseks säilitada austust oma mälu ees ning mitte reeta oma Eestit, aga inimesena nõudis see kohanemist ja loometööd ei soodustanud. (Akadeemia 2008 : 2262) Hrustsovi-aegsel sulaperioodil kerkis esile küsimus, kas külastada Eestit või mitte. Osale tundus see loomulikult nõukogude võimu tunnustamisena. Teised toetasid aga iga pingutust tihedamate kontaktide suunas. Ajaloolane Aleksander Loit on aga öelnud, et eesti keeles tuleb kirjutada niikaua, kuni Eestis elab eestlasi. Seetõttu tulebki "koduseid" hoida, toetada, ning neid külastada, sest pagulasühiskonna olemasolu sõltub ju eestlaste olemasolust Eestis, mitte vastupidi. (Akadeemia 2008 : 2263)
Kiirenes linnastumine, hoo sai sisse individuaalmajade ehitamine. Arglikult taastati sidemeid Läände põgenenud sugulastega. Vilnius avati välisturistidele 1959. aastal, Tallinn 1965. aastal, mil taastati regulaarne reisilaevaühen- dus Helsingiga. Levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Kõik see kujundas Baltimaadest omalaadse petliku nn nõukogude Lääne, kuhu sõideti mujalt NSV Liidust Lääne elustiiliga tutvuma. Tähelepanuväärseim muutus sulaperioodil oli vaimse surutise lõdvenemine ning uue põlvkonna esiletõus. Kultuurielu elavnes, kirjanike-kunstnike-heliloojate looming äratas tähelepanu Baltimaadest väljaspoolgi. Vastupanu võõrale võimule kanduski järjest rohkem kultuuri valda. Rahvuskultuuri hoides ning edendades üritati hoida ja kaitsta rahvuslikku identiteeti ning ka rasketes oludes kuidagi hakkama saada. Nii said protesti avaldada ka need, kes otsestes vastupanuaktsioonides osaleda ei söandanud
Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. Varisemisi ja maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiselt aktiivsetes piirkondades. Aeglasemad nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab kõige sagedamini aset just niiskusega küllastunud pinnases voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine, sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine. Niisugust protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme vaid selle tagajärgi
kuju, 2.)Pinnalained a.)Rayeleight- maapind lainetab vertikaalselt b.)Loveleight võngutavad maapinda horisontaalselt Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjed Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Jagunevad : 1.) varisemine kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Nõlvad võivad olla sirged, nõgusad, kumerad, astmelised
1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus vahetult üleliidulistele ministeeriumitele ligi veerand Eesti ettevõtetest, siis 1961. aastaks säilitas selle alluvuse vaid 1%. Niisugune muutus mõjus tootmisele positiivselt, sest kohalik juhtimine oli otstarbekam ja tingimused motiveeritud töötamiseks paremad. Eriti märkimisväärsed olid sulaperioodil toimunud muudatused maal, kus paljudel kolhoosidel õnnestus paranenud oludes kiiresti majanduslikult heale järjele tõusta. Ent ka tööstustoodang kasvas mõne aasta jooksul kahekordseks. Uued, rahvamajandusnõukogude aegsed suunad tööstuslikus tootmises olid enamasti vähese materjalimahukusega, kuid nõudsid töötajatelt kõrget kvalifikatsiooni (näiteks elektromehhaanika ja aparaadiehitus). Et kohapeal sageli vajalikke
kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. KIIREID NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Järsud nõlvad. 2) Erinevate kivimikihtide kallakus nõlva suunas. 3) Pinnase suur niiskuse sisaldus. 4) Vett mitteläbilaskvate setete olemasolu (savi). 5) Nõlva kalde muutumine (maavärinad). AEGLASED NÕLVAPROTSESSID TOIMUVAD SILMALE MÄRKAMATULT VIIKAMINE(solifluktsioon) sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnase. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. NIHKUMINE pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub osakestevahelisi seoseid. Setete paisumisel ja kokkutõmbumisel nihkuvad need mööda nõlva allapoole. AEGLASI NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Niiskusega küllastunud pinnas. 2)Igikelts. 3) Jäätumise ja sulamise vaheldumine (lühikese perioodi vältel).
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maanihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu
kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus ENSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Seetõttu oli eesti kultuuri ideoloogiline sfäär alati surve all. Eriti masendav oli olukord Stalini valitsemise lõpuaastatel ning Leonid Breznevi ajal, kuid 1970. aastatel sulaperioodil olid olud liberaalsemad. Vaatamata sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid
1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO). Loodi ENSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja BATUN. Saksamaal töötas Balti Ülikool,Balti Instituut. Suhted kodueestlastega vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Seetõttu oli eesti kultuuri ideoloogiline sfäär minimaalsed. alati surve all. Eriti masendav oli olukord Stalini valitsemise lõpuaastatel ning Leonid Breznevi ajal, kuid 1970. aastatel sulaperioodil olid olud liberaalsemad. Vaatamata 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, 1950
hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimi plokis endas erilisi muutusi ei toimu. Esinevad sagedasti mäestiku piirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine toimub kõige niiskemas pinnases. Voolamine on levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Nõlvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine on kõige aeglasem ja aineosakesed hakkavad liikuma kõrvaliste jõudude mõjul, näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakeste vahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Silmaga jälgida ei saa,näeme vaid tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.
sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. AEGLASED NÕLVAPROTSESSID: Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Muutuseid ei ole võimalik eriti jälgida. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu
*Teine maailmasõda ja NSV võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri välis- ja kodueesti kultuurieluks. *ENSV aegse ameliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. *Ka vaimuelu sfäär NSV ajal on olnud ideoloogilise surve all. Selle tugevus olenes poliitilistest oludest, mis oli kõige hullem Stalini viimastel valitsemisaastatel. Veel tugevnes see Breznevi võimuloleku ajal. *Sulaperioodil olid liberaalsemad olud nii NSVL kui ENSV ühiskonna vaimuelus. *Negatiivsete oludega oli ENSV poliitiline ja majanduslik eraldatus muust maailmast, millega kaasnes infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. See tähendas aga sundorienteeritust vene kultuurile, mis oli eriti tugev 40ndate teisel ja 50ndate esimesel poolel. NSV kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine
päevikud, dokumendid jne). Teatrite ja teatriga seotud asutuste arhiivid (ametlik korrespondents, dokumendid, statistilised materjalid) Fotokogu portreed, grupifotod, pildid lavastustest Kunstikogu, helikogu. EKLA, f 142 Vanemuise kogu Arhiivileiuks leida mingi tekstiraamatu lk nt. Menning ja tsirkus. Vanemuise 3 zanrilise keeld? Loe: Ülo Tonts ,,Kolmkümmend aastat teatriehitamist" ! www.kirmus.ee EKLA andmebaas ELLEN Eesti teater nn sulaperioodil 1954 1968 1955. a lavastati Vanemuises ,,Ainult unistus", sealt on pärit Helend Peebu lugu ,,Kerjuse laul". Vabam aeg sai alguse pärast Stalini surma 5. märtsil 1953, lõpuks 1968, kui Prahasse sisenesid Nõukogude tankid. Pärast Stalini surma järgnes võimuvõitlus, nn kollektiivne juhtimine (Beria, Malenkov, Hrustsov). 7. septembril 1953 sai Nikita Hrustsov NLKP peasekretäriks. Muutuste aeg: · NLKP 20. kongress 14-26 02
endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu
aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus vahetult üleliidulistele ministeeriumitele ligi veerand Eesti ettevõtetest, siis 1961. aastaks säilitas selle alluvuse vaid 1%. Niisugune muutus mõjus tootmisele positiivselt, sest kohalik juhtimine oli otstarbekam ja tingimused motiveeritud töötamiseks paremad. Eriti märkimisväärsed olid sulaperioodil toimunud muudatused maal, kus paljudel kolhoosidel õnnestus paranenud oludes kiiresti majanduslikult heale järjele tõusta. Ent ka tööstustoodang kasvas mõne aasta jooksul kahekordseks. Uued, rahvamajandusnõukogude aegsed suunad tööstuslikus tootmises olid enamasti vähese materjalimahukusega, kuid nõudsid töötajatelt kõrget kvalifikatsiooni (näiteks elektromehhaanika ja aparaadiehitus). Et kohapeal sageli
vertikaalsuunalisele nihkele. - Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid,mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Tuntakse nelja erinevat viisi:Varisemine,libisemine,voolamine ja nihkumine -Varisemisi ja maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. -Voolamine leiab rohkem aset igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine,sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnases. Pedosfäär - Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine vee,õhu,organismide ja temperatuuri toimel.Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht,kus toimub murenemine.Jaguneb kolmeks: 1.Füüsikaline murenemine-ehk rabenemine on kivimite mehhaaniline peenendumine ilma keemilis-
lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. 27. Kultuur ja eluolu NLs Moes oli tunda sõja mõjutusi + elemendid Lääne moest Lääne elu ja kombed levisid trofeefilmidega, palju näidati Hollywoodi hitte Stalini võimule tulles kuulutas Stalin Lääne muusika esitamise ideoloogiliseks diversiooniks Sõja ajal andis Stalin õigeusu kirikule loa edasi tegutseda, kehtis ka peale sõda Sulaperioodil jõudis poodi rohkem tarbekaupu – kergetööstusele pöörati rõhku, kaupa imporditi Tarbekaubad olid kvaliteedils Lääne omadest maas, kuid töötasid siiski Inimestel tekkis võimalus soetada endale auto, revolutsiooniline oli television Televisiooni, raadio ja trükiajakirjanduse kaudu hakkas üha levima kaasaegne tarbimiskultuur 60ndate lõpus Läänest tulnud kultuur (kuigi piiratud) ärgitas noori mässumeelsusele ja vabadusjanu kasvas,
annaabi.ee 
