aastal. Reoveepuhastus koosneb järgnevatest etappidest: · Kaks eelseptikut ehk eelsetitit; · Fosfori keemiline ärastus, koagulandi Fe2(SO4)3 doseerimine; · vahepumpla · 1. nõrgbiofilter; · vahepumpla · 2. nõrgbiofilter; · järelsetiti · vahepumpla · pinnasfilter. Koonga küla reoveepuhastina kasutatav reoveepuhastion heas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Koonga puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Puhasti ei taga aega-ajalt stabiilset puhastusefekti, seda eriti heljumi osas. Selle põhjuseks võib olla aladimensioneeritus ning suure tõenäosusega ka suur infiltratsiooni ja sademetevee osakaal puhastile suunatavas reovee koguses. 16.04.2012 kuni 15.04.2017 teostab vallas olmejäätme vedu Ragn Sells. Ohtlikke jäätmeid ja kasutatud olmeelektroonikat saab ära anda kahes kogumispunktis, jäätmete ära andmiseks tuleb
veehaare viidud kas asulast kaugemale või võetud vett reostuse eest kaitstud sügavast veekihist. Põhjavee kasutamisel on suured eelised ka tulevikus, sest põhjavesi on kättesaadav kogu Eesti territooriumil ja puurkaevu võib rajada veetarbija lähedusse. Maapinnalähedast põhjavett on võimalik vajaduse korral perioodiliselt kasutada suurtes kogustes, kuna pumpamise tagajärjel tekkinud alanduslehter täitub uuesti vihma ja sulaperioodidel põhjavette infiltreeruva veega. Pinnavesi suudab veevarustuses konkureerida ainult suurtes linnades, kus hea kvaliteediga põhjavett napib. Pinnavee kasutamine Tallinnas ja KirdeEestis vähendab põhjaveevaru kasutamiskoormust ja vabastab põhjaveevaru väiksemate asulate ja üksikmajapidamiste paindlikuks veevarustuseks. Maapinnalähedase põhjavee kvaliteedi tagamiseks tuleb rakendada jõupingutusi