keskkriminaalpolitsei komissar, väidetavalt on tegu Koit Pikaro prototüübiga. Tema jüngriteks on neli nooreminspektorit. Teos on kirjutatud oskuslikult ja konkreetselt. Ma sain rohkem teada selle aja kohta, sain aimu, missugune oli ühiskond. Lisaks laiendas raamat silmaringi just kriminaalmaailma ja vanglaelu poolelt. Autor tõi lugejateni väga hästi kurjategijate kõnepruugi, mis tegi lugemise veelgi mõnusamaks, sest sulandusin justkui teosesse. Peale slängi oli autor sisse jätnud venekeelseid fraase, mis oli positiivne, kuid samas tegi lugemise raskemaks, sest tõlget pidi lehekülje alt lugema. Teosest saab välja tuua ka näite, et kurjategijad ja korrakaitsjad polegi erinevate maailmade esindajad, vaid moodustavad ühtse, kuid bipolaarse maailma. Neil on sarnane kõnepruuk, nii politsei kui ka kriminaalid tegutsesid koos, lisaks
Sellest tekkisid ka konfliktid, kuna oma meeskonna liikmed olid omad, tugevamad ja paremad. Korraldajad küll suutsid konfliktid lahendada, kuid selle katse läbi tuli väga hästi välja kuidas ka meie ühiskond suhtub võõrastesse. Võin tuua siia juurde endal läbielatud näite. Nimelt vahetasin kooli peale 6-ndat klassi, kuna oma küla kool oli vaid 6 klassi. Asusin õpingutele ühte suurde ja väga hea mainega kooli. Algul esimene aasta sain ma oma klassikaaslastega väga hästi läbi, sulandusin hästi sinna. Hiljem hakkas mind aga häirima ühe klassikaaslase kiusamine ja hakkasin neile vastu. Poissi kiusati, kuna ta oli vaesemast perekonnast, temal ei olnud kõige ilusamaid riideid ja lõpmatuseni taskuraha, nagu enamus meie klassikaaslastel. Tänu sellele hakati ka õige kiirelt mindki kiusama ja norima, seda aga selle tõttu, et erinesin nii suurel määral kogu oma klassist. Enam ei olnud tähtis see, et sain mõni aeg enne seda nendega suurepäraselt läbi
annaabi.ee 
