omavahel läbi sama halvasti kui hea ja kuri. Kahe eri inimesega võib teil eri aegadel olla väga tulusaid ja tujutõstvaid vestlusi, tulge aga kokku kõik kolmekesi, ja te ei kuule ainsatki uut ega südamlikku sõna. Kaks võivad kõnelda ja üks kuulata, ent kõik kolm ei saa üheskoos osaleda kõige siiramat ja otsivamat laadi vestluses. Heas seltskonnas, üle söögilaua ei kujune kahe inimese vahel kunagi sellist vestlust nagu siis, kui nad omaette jätta. Heas seltskonnas sulandavad üksikisikud oma egotismi seltskondlikusse hinge, mis on täpselt samaulatuslik kohalviibivate üksikteadvustega. Sõpradevahelised eelistused, õe ja venna või naise ja mehe vaheline kiindumus ei ole seal kohased, otse vastupidi. Seal võib kõnelda ainult see, kes suudab seilata seltskonna ühise mõtte harjal ega ole piiratud oma kasina mõttega. Ent see terve mõistuse poolt ette kirjutatud komme röövib suurelt vestluselt selle ülima vabaduse, mis nõuab kahe hinge
· Tehnilise reprodutseerimise tingimustes muutub kunsti sotsiaalne funktsioon kunsti kultusväärtus asendub tema eksponeerimisväärtusega ,,Koos üksikute kunstipraktikate vabanemisega rituaali rüpest kasvavad võimalused nende toodete väljapanekuks" · B. Suhtub kunstiteose aura kadumisse ja sotsiaalse fun muutumisse ambivalentselt. Ühelt poolt kahetseb seda teisel poolt tervitab, sest auraatilised kunstiteosed imevad või sulandavad publikku endasse, nõuavad täielikku keskendumist ja muudavad ümbritseva suhtes passiivseks. Tehniliselt reprodutseeritav kunst aga sunnib publiku nii enda kui ka maailmaga aktiivselt (ka nautivalt) ja kriitiliselt suhestuma. Uued kujutustehnikad sokeerivad publikut, muudavad ta vaimuärksaks. Ning see võimaldab tal maailma erksamalt mõtestada ja ka muuta. · Kaameratehnika abil pakutatakse ootamatuid, ülesraputavaid võtteid või siis
annaabi.ee 
