Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine Referaat Keegi Teine Õppeaines: Tehnomaterjalid Juhendaja: Annika Koitmäe Rühm: eisaaõelda Tallinn 2013 1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel koos kivitööriistadega või siis vahendeid,mis olid kombineeritud mõlemast materjalist. 1.3 Pronksiaeg Vase ja tina kokkusegamist ,et saavutada pronksi prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist ja 2000 a...
lisatud kroomi, volframi, niklit jt metalle, boori lisamine suurendab raudjoodiste oksüdeerumiskindlust kõrgetel temp ja võimaldab joota ilma räbusita. Mangaanjoodised. Mangaanisulamid nikliga on oksüdeerumiskindlad, piisavalt plastsed ja märgavad joodetavat metalli hästi, seepärast kasutatakse mangaani alusel valmistatud joodisedi kõrge sulamistemp liidete saamiseks. Joodetakse roostekindasterasest, inkonellist ja teisteis kuumapüsivatest sulamistest toodete jootmiseks. Mangaanijoodistega joodetakse kuivas vesinikus või vaakumis. Nikkeljoodised. Suure korrosioonikindluse ja tugevuse tõttu on nikkel ning selle sulamid kroomi, räni ja mangaaniga kõige odavamad. Nad on peamised joodised kõrgetel temp, töötavate toodete jootmiseks. Nikkeljoodistele lisatakse erinevatel põhjustel teisi elemente näit indiumi, germaaniumi, liitiumi, boori, räni, titaani, alumiiniumi, fosforit jt. Titaanjoodised
Rannavallid- on rannajoonega paralleelselt kujunenud settevallid. Rannabarrid - kuhjunud veealused vallid. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Üleujutuse põhjused: Mererannikutel on üleujutused tingitud merevee ootamatust õhust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Üleujutused on põhjustatud ka iga aastaste lume ja jää sulamistest ning mussoonvihmadest (nt: Gangeses ja Himaalajas). Veetõusupõhjused võivad olla erinevad (intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine), kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk-ja alamjooksul. Langu vähenemise korral voolamine aeglustub ja veetase tõuseb. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. Põhjavee kujunemine: sademed, pinnamood, kivimid. Põhjavee veetaseme alanemise: põhjustab
annaabi.ee 
