sulamistemperatuuriks. 3. Amorfsetel kehadel pole sulamist. 4. Sulamise ajal temperatuur ei muutu, kogu energia läheb kristallvõrede lõhkumiseks. 5. Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest. · Tahkumine on vastupidine protsess. · Tahkumise käigus eraldub soojust, tekib kristallvõre. · Tahkumise käigus ruumala väheneb, sulamisel suureneb. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel Q =+ m Q-soojushulk J + -sulamisoojus J/kg m-mass kg Sulamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja õhe massi ühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Jää sulamissoojus on 3.4x10J/kg, see tähendab et ühe kilogramm jää sulatamiseks sulamistemperatuuril on talle vaja anda soojust 3.4x10J Aurumine ja Kondenseerumine 1. Aurumine on protsess, mille käigus vedelikuosad väljuvad vedelikust ümbritsevasse keskkonda. 2. Aurumine toimub igal temperatuuril. Kõige intensiivsem aurumine toimub
Sulamine ja tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Valemid: Aurumine ja kondendseerumine Aurumise kiirus sõltub: 1) õhu liikumise kiirusest 2) õhuniiskusest 3) vedeliku temperatuurist 4) ainest Aurustumisel vedelik jahtub. Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale massiühikule, et muuta see aina sama temperatuuriga auruks.
sulamistemperatuuriks ·Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine ·Sulatamiseks kulub energia ·Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk ·Sulatamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks ·Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. ·Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. ·Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus () näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Q = aine aurustumiseks jääval temperatuuril vajalik soojushulk m aurustumissoojus = aine mass
Sellist olukorda nimetame faaside tasakaaluks. Võimalik on nii kahe kui kolme faasi tasakaal. · Kahe faasi tasakaal on võimalik mingil temperatuuril, mis sõltub rõhust. Kolme faasi tasakaal ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. See on kolmikpunkt. Sulamine ja tahkestumine Sulamine Q = mc(t2 t1) Q = m Q = mc(t2 t1) Q Sulamiseks vajalik soojus sulamisoojus Tahkestumine on sulamisele vastupidine protsess Aurumine ja kondenseerumine Keemine Q = rm Q aurustumiseks vajalik soojus r aurustumissoojus Aurumine toimub üldjuhul vedeliku pinnalt. Kondenseerumine on aurumisele vastupidine protsess Kriitiline temperatuur · Iga aine jaoks on olemas mingi temperatuur, millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik auru kokku surudes
Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q = m Sulamissoojus (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud. Kui võnkeamplituud ületab teatud väärtuse, siis rebib ta naaberosakeste mõjusfäärist lahti. Sel hetkel on kineetiline 0. Tuleb kulutada energiat osakese liikumisenergia taastamiseks. Sulamisoojus kulub osakeste vabastamiseks tahkises valitsevate osakeste vahelistes seostes ja osakesele täiendava kineetilise energia andmiseks, et viia ta kiirus antud temperatuuril osakeste keskmise kiiruseni Aurumine ja kondenseerumine Aurumine toimub igal vedeliku temperatuuril. Kuna aurumisele lahkuvad vedelikust kiiremad molekulid, siis vedelik jahtub. Q = L m aurustumisel vabanenud soojus. Aurustumisoojus on
Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus – (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes – kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud. Kui võnkeamplituud ületab teatud väärtuse, siis rebib ta naaberosakeste mõjusfäärist lahti. Sel hetkel on kineetiline 0. Tuleb kulutada energiat osakese liikumisenergia taastamiseks. Sulamisoojus kulub osakeste vabastamiseks tahkises valitsevate osakeste vahelistes seostes ja osakesele täiendava kineetilise energia andmiseks, et viia ta kiirus antud temperatuuril osakeste keskmise kiiruseni Aurumine ja kondenseerumine Aurumine toimub igal vedeliku temperatuuril. Kuna aurumisele lahkuvad vedelikust kiiremad molekulid, siis vedelik jahtub. Q L m aurustumisel vabanenud soojus. Aurustumisoojus on soojushulk, mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul.
gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud. Kui võnkeamplituud ületab teatud väärtuse, siis rebib ta naaberosakeste mõjusfäärist lahti. Sel hetkel on kineetiline 0. Tuleb kulutada energiat osakese liikumisenergia taastamiseks. Sulamisoojus kulub osakeste vabastamiseks tahkises valitsevate osakeste vahelistes seostes ja osakesele täiendava kineetilise energia andmiseks, et viia ta kiirus antud temperatuuril osakeste keskmise kiiruseni Aurumine ja kondenseerumine Aurumine toimub igal vedeliku temperatuuril. Kuna aurumisele lahkuvad vedelikust kiiremad molekulid, siis vedelik jahtub. Q L m aurustumisel vabanenud soojus. Aurustumisoojus on soojushulk, mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul.
annaabi.ee 
