SULAMINE * Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. * Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse * Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi). * Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk, See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks, mille moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass)
1. Sarikate või talade otste ebapiisav isolatsioon kivimüürides 2. Katuse läbijooks, mille põhjus võib peituda nii esialgses valmistamises 3. Niiskeõhu sissepääs konstruktsioonidesse 4. Torude leke 5. Ehitusniiskus, puitelemendid ja konstruktsioonid on niiskunud ehitusplatsil 6. Niiskete ruumide halb ventilatsioon 7. Siseõhu niiskumine, mis on seotud inimese elutegevusega 8. Niiskuse kondenseerumine konstruktsioonides 9. Kaldvihm või sulalumi vahekarniisidel, mis imbub seina pinda 10. Kapillaarvee liikumine puiduga liituvates konstruktsioonides 11. Maaniiskus, maaniiskus tungib konstruktsioonidesse 12. Põranda alune ruum väga niiske 13. Pritsiv vihmavesi imbub voodrisse või müürlatile 14. Vead dreenide konstruktsioonides, rennid vihmaveetorud jne on korrast ära
jääkiht. 49. Mis on libedusetõrje Teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaaniliste karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine; 50. Mis on lumesus Teel paikneva lume iseloomustus kohev lumi, sulalumi, lrts või soola ja lume segu. 51. Mis on lumekihi kriitiline paksus Lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. 52. Mis on lumetõrje Lume eemaldamine teelt. 53. Mis on ohtlik koht Järk lang, järsk tõus, liiklusmärkidega tähistatud langustel olevad kurvid, raudteeületuskoht, teekitsendid, liiklusmärgiga tähistatud muud ohud. 54. Mis on puistematerjal
Elektrotehnika instituut BAKALAUREUSETÖÖ ÜLESANNE , üliõpilaskood Bakalaureusetöö teema: 2012. aasta Saare- ja Hiiumaa piirkonna elektrikatkestuste analüüs Ülesanne: Eesmärgiks on analüüsida, miks 2012. aastal toimus Saare- ja Hiiumaa piirkonnas tunduvalt rohkem elektrikatkestusi, kui eelnevail aastail. Lähteandmed: 1. 2012. aastal oli paljude elektrikatkestuste põhjustajaks jäide, sulalumi, torm, mis kukutasid elektriliinidele oksi ja lõhkusid enese raskuse all liine kui ka traaverseid. 2. Võrgu konfiguratsioon 3. Võrgu seisukorrainfo 4. Keskkonnainfo Lahendamisele kuuluvate probleemide loetelu: 1. Analüüsida 2012. aasta Saare- ja Hiiumaa piirkonna elektrikatkestuste põhjuseid. 2. Esitada parandusettepanekuid, mida võiks elektrikatkestuste vähendamiseks ette võtta. 3
Kunsti ülesanne on KUMMASTAVALT mingit objekti tajuda. Seepärast on ka suhteliselt raske suuremat osa 20. sajandi kirjandusest lugeda.Kummastuse puhul on harjumuspärane vaatepunkt nihutatud nt.inimese teadvusest looma tasemele ja see paneb asju märkama ja mõtestama teisiti, uudselt. Harjumuslik ,,rebitakse" lahti tavapärasest kontekstist, vaadeldakse teistel tasanditel. Eesmärgiks on tekitada eripärane taju, mitte et asju lihtsalt ära tunda (see on määrdunud sulalumi kohevad hanged on müdaseks tõmbunud). Kummastuse olemuseks on võõritusefekt. 8.Luule värsisüsteemid ja mõõdud lk.60 Poeetika õpik gümn-le 9.Metafoor ja selle eriliigid lk 41 Poeetika õpik GÜMNAASIUMILE 10.Lausekujundite liigid lk.47 11.Riim ja kõlakujundid lk. 73 12. Mis on narratiiv?(narratiiv ja aeg) -----narrare (lad)- jutustamine, lugu. Narratiivi uurimine---narratoloogia. --korrapärastatud sündmuste jada või seeria. Mõistet kas-kse ka
Pingo - madalate järvede piirkonnas , järved hakkavad täituma , setete alla tekib jää- jäätub , tekib midagi palsa sarnast aga suurem ( kuni 100 m kõrge) tekivad kauem ja võivad kesta kauem kui palsa. Termokarst inimesed põhjustavad igikeltsa sulamist Solifluktsiooni terrassid kevadel kui pinnas sulab , allpool veel jäätunud , siis suve algul põhjustab mulla ja muu materjali valgumist nõlvalt alla Jäävöönd Ajutised sulaveeloigud ja sulalumi mikrovetikad , seened, bakterid Nunatakid suvel lumevabad , võivad esineda samblad, samblikud ja sohttaimed, putukad, viiksjänes Külmakõrb Lumebava 1-2 kuud ( üle 40) sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5-20 % Tundra Vegetatsiooniperiood 2-3 kuud , sel ajal ööpäevaringne fotosüntees, temp 3-12 0C Sademed 200-300mm /a ja vähem , peamiselt suvevihmana
ronimisest häiritud. Olen tasa ja vaatan ringi, mõnulen ja naeran. Saan aru, et mina olen väike, aga maailm on SUUR! Kolmas mälestus on 1948. aasta märtsist, küüditamise päevast. Olen nii umbes pooleteise aastane, seisan omast arust EMAGA võsa varjus ja näen, kuidas 6 eemal lähevad reed inimestega. Naabertalu peret viiakse ära. Mäletan selgelt, missugune oli ilm. Oli sulalumi, oli sombune, udune ilm, must jää oli lume alt välja sulanud. Alles möödunud suvel tuli välja, et ma ei seisnud seal võsa varjus mitte emaga, vaid vanaemaga, ja et me ei seisnud seal mitte sugugi selleks, et küüditamist vaadata, vaid et vanaema oli mures ja ootas ema koju. Ema oli ennist pahaaimamata läinud sinna talusse tühja piimanõud ära viima ja ei tulnud enam tagasi. Hiljem selgus, et ta oli kinni peetud, kui küüditajad tulid. Teda oleks
talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda.
mutandid; siinkohal meenuta kadakaid!). Mitmete kerakujuliste ja/või sammasjate ühtlaste omadustega vormide kasutamine on võimalik parkides, barokkaedades, kalmistutel ning kõrge arhitektuurilise väärtusega hoonete lähiümbruse haljastamisel. Väga sobivad on elupuuvormid koduaedadesse. Kuigi elupuu ja tema sordid-vormid on külmakindlad, võib neid kahjustada lühikese aja jooksul langenud ning hiljem jäätuv sulalumi. Abi on võrade talveks üles sidumisest või lume maha raputamisest. Elupuud väliselt meenutavaks liigiks on eraldi 1 liigiga perekonda kuuluv 2 ...3 meetri kõrguseks kasvav reliktne hiibapuu Thujopsis dolobrata. Hiibapuu on sedavõrd eksootilise väljanägemisega, et sobib ainult ,,solistiks" kas koduaeda või parki. Nii nagu hiigelelupuu, vajab ka hiibapuu suurte puude turvet, hiigelelupuust märksa enamgi. Siiski kannatas hiibapuu 2003. a
talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda.
307. Mis on libedusetõrje Teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaaniliste karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine; 308. Mis on lumesus Teel paikneva lume iseloomustus kohev lumi, sulalumi, lrts või soola ja lume segu. 309. Mis on lumekihi kriitiline paksus Lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. 310. Mis on lumetõrje Lume eemaldamine teelt. 311. Mis on ohtlik koht Järk lang, järsk tõus, liiklusmärkidega tähistatud langustel olevad kurvid, raudteeületuskoht, teekitsendid, liiklusmärgiga tähistatud muud ohud. 312. Mis on puistematerjal
Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. o Solifluktsioon ehk maavoole - veega küllastunud maapinnase liikumine kallakal maapinnal (harilikult mööda igikülmunud pinda). · Alavööndite iseloomustus Arktikas: o Jäävöönd ajustised sulaveeloigud ja sulalumi; mikrovetikad, seened, bakterid. Nunatakid suvel lumevabad. Võivad esineda samblad, samblikud ja rohttaimed, putukad, viiksjänesed. o Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4o), sademeid 200-400 mm/a. samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5- 20%. o Tundra vegetatsioonperiood kestab 2-3 kuud, sel ajal toimuv ööpäevaringne fotosüntees. Temperatuur 3-12 oC. Sademeid 200-300
- Hoojalg möödub tugijalast kaugelt – jalatõuge algab laiast harhasendist, tõuge on lühike, puudub lõdvestus. - Kere on liiga püsti – suurel kiirusel või vastutuules avaldab õhutakistus mõju. 3.4.1.3. Paaristõukeline 2-sammuline uisuviis. Selle uisuviisi tkükkel koosneb kahest jalatõukest ja ühest käte paaristõukest. Kahesammulist uisuviisi kasutatakse põhiliselt laugel kuni järsu tõusuni, halva libisemisega (tügev külm, uus peeneteraline pakaslumi, sulalumi, pehme rada) ja suusajälje puudumisel, vähese treenituse korral ka tasasel maal. See on kõige universaalsem uisuviis ja mida algajad enam kasutavad. Selle sooritusmoodused, olenevalt libisemistingimustest, nõlva kaldest ja liikumiskiirusest, varieeruvad suures ulatuses. See sõiduviis jaguneb kaheks variandiks, mis hõlbustab tehnikate analüüsimist ja õpetamist. a) Aeglane ehk tõusuvariant, b) Kiire ehk lausikuvariant. Lausikuvariandi tsükkel (kergel kiirel sõidul):
paksem kui lagedal: metsas puuduvad suured temperatuurikõikumised, mis lume sulamist põhjustaksid; metsa all pole ka tuult, mis lume minema kannaks. Kohevam lumikate ei lase metsamullal väga sügavalt läbi külmuda: lume sulamise ajaks on ka muld seal tihti juba sulanud ning lumevesi saab siis kiiresti kobedasse maapinda imbuda. Mõnikord on lumi metsale ka ohtlik: raske sulalumi, mis sadades puudele kleepub, võib noori ja peenikesi puid puruks murda (lumemurd) või maha vajutada (lumevaalimine). Peale lume peavad puuvõrad kinni ka vihma. Loomulikult oleneb see võra tihedusest, puu liigist, vanusest, aga ka vihma tugevusest. Nõrgem uduvihm ei pruugi maapinnani jõudagi. Kuid isegi keskmise tugevusega vihmast suudab kuusk umbes pool kinni pidada. TUUL
annaabi.ee 
