põhjapoole Kuu tagumisel küljel. Koore all asub vahevöö ja arvatavasti ka väike tuum. Kuu vahevöö on ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massi on tasakaalustunud tema geomeetrilisest tsentrist umbes 2 km võrra Maa suunas. Samuti on koor tihedam Maale lähemal asuvas küljes. Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem Maria. Maria (mis hõlmab umbes 16 % Kuu pinnast) on tohutu kokkusurutud kraatrite kogum, mis on hiljem täitunud sulalaavaga. Suurem osa pinnast on kaetud regoliidiga, mis on segu peenikesest tolmust ja kivisest purdmaterjalist ja on tekkinud meteoriidikokkupõrgete tagajärjel. Veel teadmata põhjustel on Maria koondunud Kuu esiküljele (Maale lähem külg). Lisaks hästi tuntud iseärasustele Kuu esiküljel, asub tagumisel poolel Lõunapooluse-Aitken, mille diameeter on 2250 km ja sügavus 12 km. See teeb temast Päikesesüsteemi suurima kokkupõrkel
ja arvatavasti ka väike tuum. Vastupidiselt Maa vahevööle on Kuu oma siiski ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massikese on tasakaalustunud tema geomeetrilisest tsentrist umbes 2 km võrra Maa suunas. Samuti on koor tihedam Maale lähemal asuvas küljes. Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem maria. Maria (mis hõlmab umbes 16 % Kuu pinnast) on tohutu kokkusurutud kraatrite kogum, mis on hiljem täitunud sulalaavaga. Suurem osa pinnast on kaetud regoliidiga, mis on segu peenikesest tolmust ja kivisest purdmaterjalist ja on tekkinud meteoriidikokkupõrgete tagajärjel. Veel teadmata põhjustel on maria koondunud Kuu esiküljele (Maale lähem külg). Lisaks hästi tuntud iseärasustele Kuu esiküljel, asub tagumisel poolel Lõunapooluse-Aitken, mille diameeter on 2250 km ja sügavus12 km. See teeb temast Päikesesüsteemi suurima kokkupõrkel tekkinud kausi ja Orientale