3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teineteisest mööduda. Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim. Seepärast on laamade servades palju maavärinaid & vulkaanipurskeid. Laamade servadesse tekivad mäed & nende vahele tekib süvik. Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid.
Aegade jooksul said nendest planeedid ning nendest, millest planeete ei moodustunud, said asteroidid ja komeedid. Vastmoodustunud planeedid nägid üldse teistsugused välja kui praegu. Maa oli näiteks hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame. Maakera teke 1. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid- peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium- kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. 2. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul
Iga päev lõi Jumal mingi teatud asja näiteks Päikese ja mere. Sellest tulenevalt pidavat ka nädal seitse päeva kestma. Suure paugu teooria tekkis aga hiljem ning just seda teooriat peavad tänapäeva inimesed kõige tõenäolisemaks. Mina arvan, et Maa tekkimisel on olnud erinevaid nüansse ning sellepärast ma ei kipu otsustama, missugune teooria on õige, missugune mitte. 4-5 miljardit aastat tagasi moodustas Maa sisemuse kuum sulakivim. Kohtadest, kus maakoor oli õhem, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormita kivikamakas. Enne kui see kivikamakas lopsakaks ja roheliseks muutus, kulus veel kaks ja pool miljardit aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid
galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu
galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu
pinnale jõudmast. Peaaegu kõik maailma ilmastikunähtused toimuvad troposfääris. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Kui plaadid nihkuvad vahevööl, põrkuvad nad kokku ja moodustavad mäestike ning maavärinapiirkondi. Vahevöö sulakivimid murravad läbi Maakore nõrgemate kohtade ja nii tekivad vulkaanid. Vulkaanid lõpetavad oma tegevuse, kui sulakivim otsa saab. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörlem ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Tiirlemise ajal on nendes Maa osades, mis on kaldunud Päikese poole, suvi ja Päikesest eemal kladunud osades on talv.Maal on üks kuu, mis tiirleb keskmiselt 384 400 kilomeetri kaugusel. Kuu Kui Kuu tiirleb ümber Maa, valjustab Päike selle eri osi. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa täpselt sama ajaga, kui ühe pöörde ümber oma telje, mis
Maakoore moodustamise protsess on aga keerulisem ja pikaajalisem, sõltudes otseselt planeedi mahust ja pindalast. Maakoore tardumine võis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maalt leitud mineraaliterad on 4,2-4,3 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast. 3. MAAKERA TEKE Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid
annaabi.ee 
