III.Lagundajad e. Destruendid Aine ja energia saavad surnud organismide ainet lagundades. Ökoloogilise püramiidi reegel – iga järgneva toitumistaseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 3.astme tarbijad 2.astme tarbijad 1.astme tarbijad Tootjad 5. Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, kus biotsönoos ja ökotoop on omavahel aineringete kaudu seotud. Suktsessioonid – ökosüsteemide vahetumine ajas ( kui iseregul. Enam ei toimi, siis üks ökosüsteem võib teisega vahetuda. • Põõrduv sukts. - ökosüst. Taastumine (nt: raiesmikud) • Põõrdumatu sukts. - uue ala asustamine (nt: mererannas)
Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid 4. Troofilised tasemed. Ökoloogiline püramiid. Reegel, selle rakendamine. VASTUS: Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Kui kujutada ühele tasemele kuuluvaid organisme ristkülikune, saame ökoloogilise püramiidi. Vihik. 5. Ökosüsteemi mõiste, isereguleeruvus. Suktsessioonid. VASTUS: Ökosüsteem- isereguleeriv tervik, milles biotsönoos (elukooslus) ja ökotoop (elukeskkond) on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid. Kui irregulatsioon enam ei toimi, üks ökosüsteem asenduda teisega. Koosluste vahetumine ajas
h) karid – hallhüljes, i) püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk, j) laialehelised lammimetsad – künnapuu, humal, k) looduslikult rohketoitelised järved – valge vesiroos, l) koopad – tiigilendlane, m) vanad loodusmetsad – händkakk, n) rabad – teder Test 6 Taimekooslus 1. Tunnused, mida arvestab Braun-Blanquet' koguhinnangu skaala taimkatte kirjeldamisel. a) katvus, b) arvukus 2. Mis on suktsessioonid? Muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. 3. Lisa info juurde sobiv vaste a) Hõljuvad veepinnal, elavad kahes oleluskeskkonnas korraga. – pleuston, b) Kolmes oleluskeskkonnas elavate organismide rühm. – nümfeiidid, c) Ujuvad loomad. – nekton, d) Põhjaelustik, kes elavad kahes oleluskeskkonnas korraga. – bentos 4. Sobita mõiste kirjeldusega. a) Sellise eluvormiga taimede osatähtsus on kõige suurem segametsas. -
kõigi keskkonna tegurite suhtes. Konkurents tekib siis kui kahe liigi ökonissid hakkavad kattuma ja tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Näiteks samas metsas võivad elada karvasjalg- ja kodukakk. Mõlemad asustavad puuõõnsusi, peavad öösiti jahti hiirtele ja väikestele lindudele. Kodukakk on pisut suurem ja saab jagu ka suurematest loomadest. Mõlemate vastasteks on rebane, inimene ja suuremad kakud. (kakad trololol) 19. Suktsessiooni mõiste. Miks toimuvad suktsessioonid? Suktsessioon Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). Sellepärast, et näiteks eelnevad kooslused võivad hävineda metsa põlemisel või lageraiel (Sekundaarnesuktsessioon). Kooslus võib kujuneda ka varem asustamata aladele. (Primaarne suktsessioon) 20. Süsiniku- ja lämmastikuringe. Milline tähtsus on aineringetel looduses? Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi
teiste liikide ja eluta keskkonna ga. Lihtsustatult vaadeldav kooslusliikide ökoloogiliste amplituudide summana. Nisse kirjeldadatkse dimensioonidena ka (graafiku telgedena)mis esindavad ökoloogiliste tegurite muutuvaid väärtusi: · organismi elu ajalugu · organismi kasvukoht · organismi troofiline tasand · organismi levila Konkurentsi välistamise reegel: Kaks liiki ei saa üheaegselt hõivata pikemaks ajaks samas keskkonnas sama ökoloogilist nissi. Suktsessioonid-samas kasvukohas aja jooksul toimuvad koosluste vahetumised (asendumised). · Primaarsed-elupaiga esmaasustamisel toimuv muutus. · Sekundaarsed- koosluse taastumisel. Põhjused: · Autogeensed- ökosüsteemi sisetegurite muutustest · Allogeensed- ökosüsteemi välistegurite muutstest BIOSFÄÄR-MAA (elukeskkond) Bioomid e. makroökosüsteemid- geograafiliselt piiritletevad alad mingi kliimavööndi piirides või jaotatakse eluvormide jm. näitajate järgi
· Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja
· Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja
• Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat • Sünökoloogia (community ecology) – enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 • Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. • Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja
korrapärase vaheldumise aasta jooksul -eriaastased muutused e. fluktuatsioonid – tingitud eri aastate ilmastiku erinevustest, mis võivad muutuda taimede, seente, loomade paljunemisrütmide kui ka inimtegevuse tõttu. -taastumised e. demutatsioonid – kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab koosluses looduslik taastumine. Suktsessioonid, kliimaks ja selle tunnused Vahetused (suktsessioonid) on muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. -autogeenne vahetus – tingivad kindlasuunalised nihked aineringes või suhete süsteemis, mis aja jooksul kuhjudes saavutavad sellise ulatuse, et kasvukoht ei vasta enam peamiste liikide ökoloogilisele amplituudidele. -allogeense vahetuse põhjustab suurema süsteemi muutus. Algpõhjuseks on tihti inimtegevuse otsene või kaudne mõju.
ökoloogilise nõudluse poolest; keskkonnatingimused ise muutuvad pidevaltmööda gradienti. Ökoloogiline tasakaal Tasakaalu all võib mõista vähemalt kolme erinevat asja: Koosluse võimet muutustele vastu seista ei kehti suurte keskkonnamuutuste puhul. Püsivus e. populatsioonide võime püsida teatud suuruses. Taastumine e. koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust. Kõik muutused ökosüsteemides jagatakse 4 gruppi: fluktuatsioonid, suktsessioonid, evolutsioon, kahjustused Evolutsioon populatsioonide järk-järguline geneetiline muutumine, pöördumatu ajalooline areng. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. Fluktuatsioon (lad. fluktuatio) lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul.
, Truus, L., Leibak, E., 1999. Eesti märgalade inventeerimine 1997. a. Projekti "Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia" aruanne. Eesti Loodusfoto. Tartu, 40-43. 36. Palang, H., Mander, U., Luud, A. 1998. Landscape diversity changes in Estonia. Landscape and Urban Planning. Vol. 41, No. 3-4, 163-169. 37. Pork, K., 1959. Kesk - Eesti jõgede luhaniitude keskkonnatingimustest. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 52, 51-70. 38. Pork, K., 1964. Taimkatte genees ja antropogeensed suktsessioonid luhtadel. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 56, 97-112. 39. Pork, K., 1981. Niidutaimkatte kujunemine, nüüdisaegne seisund ja niitude kasutamise küsimusi Eesti NSV-s. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 67, 7-37. 40. Pork, K., 1984. Kasari jõe alamjooksu luht geobotaanilise looduskaitseobjektina. Eesti NSV Riiklike Looduskaitsealade Teaduslikud Tööd IV. Matsalu loodusest. Tallinn, 61-72. 41. Prach, K. 1992. Vegetation, microtopography and water table in the Luznice River
(Carex spp.), tarnades moodustunud turbal hakkavad kasvama hiljem ka puud, näiteks lepad (Alnus spp.) ja pajud (Salix spp.). Viimased asendatakse sageli kaskede, tammede ja saarte poolt. Sageli näeb sellist suktsessioonirida ühel ajahetkel paljude järvede ja jõgede kallastel. Kuna erinevad taimekooslused toodavad erinevaid setteid, võib neid uurides minna tagasi järve arengu algusaega ka siis, kui samal kohal on juba mets. See teeb veekogude suktsessioonid hästi uuritavaks. Maismaa koosluste kujunemise ajalugu on sageli kadunud, kuna mullakihid on aereeritumad ja neid segavad mitmesugused organismid. Päradoksaalsel kombel on mineviku maismaataimestiku uurimise parimaks allikaks samuti veekogude setted, kus leidub maismaataimede oietolmu ja eoseid. Loomulikult pole eelpool toodud näited ainsad võimalikud suktsessiooniread. Lisaks autogeensetele teguritele on olemas ka
Tasakaalu bioloogilistes süsteemides nimetatakse homöostaasiks. Homöostaas bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Nt. enamikule imetajaile ja lindudele on tavalistes tingimustes omased kehatemperatuuri ja vere pH h. Ökosüsteemides avaldub pinnaühiku klorofüllihulga h., kliimaksökosüsteemides biomassi h. Kõik muutused ökosüsteemides jagatakse 4 gruppi: 1. fluktuatsioonid 2. suktsessioonid 3. evolutsioon 4. kahjustused Evolutsioon populatsioonide järk-järguline geneetiline muutumine, pöördumatu ajalooline areng. Suktsessioon Suktsessioon e. koosluste vahetus (lad. successio järgnevus) ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; Dominant koosluse valitsev liik. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul.
annaabi.ee 
