Ennetustöö hakkab ka kodust, kus vanemad lastele räägivad kui ohtlik võib olla narkootikumide kasutamine. Ise pole siiski kordagi narkootikume tarbinud ja ei kavatsegi seda kunagi teha, sest olen teadlik nendest tagajärgedest, mis hiljem võivad tulla. Eestis on praegu üheks väga suureks sotsiaalseks probleemiks suitsiidid ehk enesetapud, millest räägitakse palju televisioonis ja ajakirjanduses. On selgeks tehtud, et Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. Suitsiidi ehk enesetapu mõtteid võib põhjustada depressioon, lootuse kaotamine. Riskiteguriteks võivad olla alkohol ja narkootikumid, religioon, olukord koolis ja perekonnas. Arvan, et suitsiidi ehk enesetapu tegemine ei ole väljapääs. Peaks mõtlema eelkõige ka oma sõprade ja pere peale. Ennetada saab seda eelkõige nii, et tuleb mõelda positiivsetele asjadele. Koolis või perekonnas tekkinud probleemidest tuleks rääkida,
kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei tule elus toime. Vanematel ei ole aega oma lastega tegeleda, lapsed ei saa neile vajalikku toetust ja tunnustust. Suitsiidil ei ole tavaliselt ühte kindlat põhjust, tegemist on nii probleemide
Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: psühhoteraapia erinevad võimalused käitumise ja mõtete kujundamiseks, muutmiseks või analüüsiks või ravi medikamentidega antidepressandid (mõõduka ja raske depressiooni korral). Kuid enamasti soovitakse kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Oluline on sobiva ravimi valik, kusjuures peab arvestama ka üleannuste riskiga eriti suitsiidiriskiga patsiendi korral. Kaasaegsete preparaatide eelisteks on väiksem kõrvaltoimete võimalus, nad on reeglina hästi talutavad ja piisavalt ohutud ka suurtes annustes. Patsiendi informeeritus ja teadlikkus oma haigusest ja selle ravietappidest aitab ka oluliselt kaasa psüühilisest haigusest paranemisele. On oluline, et haige lähedased mõistaksid depressioon on tõsine haigus ja täielik paranemine võib kesta mitu kuud. Depressiooni
Samuti võiks siin kohal ära märkida, et noored hakkavad väga varakult suitsetama ja tarbima alkohoolseid jooke. Need põhjustavad nii noortel kui ka täiskasvanutel kõik võimalikke tervisekahjustusi. Narkootikumide tarbimine, suitsetamine ning joomine on kindlasti põhjuseks, miks on suurenenud psüühika- ja sõltuvushäirete esinemissagedus. Üheks peamiseks surmapõhjuseks 15-29-aastaste seas on ka enesetapp. Eesti kuulub suurima 2 suitsiidiriskiga maade hulka. Murettekitav on ka asjaolu, et Eestis on väga suur HIV nakatunute inimeste hulk ja probleemiks on multiresistentne tuberkuloos. Peamisteks tervisemõjuriteks on endiselt ebasoodne sise- ja väliskeskkond, müra ning muud tervistkahjustavad töö- ja elutingimused. Paljud sagedased haigusjuhtumid ja tervisehäired on seotud transpordi intensiivistumisest, tööstuse kasvu ja jäätmekäitlusega seotud probleemidega.
ajavahemikus 19701997. 10 haiguse hulgas, mis põhjustavad kõige enam töövõimetust, on 5 psühhiaatrilist haigust: depressioon, bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia, sundhäire. Üleminekuaja ühiskondades on alati rohkem probleeme, enamasti kerkib suitsiidide arv, vägivaldne käitumine, mõnuainetest tingitud problemaatika, stabiilseks jäävad klassikalised raskemad psüühikahäired. Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. 500-600 enesetapuga aastas edestab Eesti suitsiidide suhtarvult enamikku maailma riike. Aastatel 1991-1999 hukkus Eestis suitsiidi läbi ligi 5000 inimest. Suitsidoloogia Instituudi andmetel sooritavad mehed 80% kõikidest suitsiididest, kusjuures suurimad suitsiidikordajad on 45...64-aastatel maameestel, linnameeste kõige suitsiidiohtlikum iga on 45-54. Suitsiid on välispõhjustest tingitud surmade
Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: · psühhoteraapia ja · farmakoloogiline ravi (antidepressandid) Enamasti soovitakse kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia (näiteks Prozac, Cipramil) aitab parandada meeleolu, mõned preparaadid omavad tugevat käitumist ja meeleolu mõjutavat toimet. Oluline on sobiva ravimi valik, kusjuures peab arvestama ka üleannustamise riskiga eriti suitsiidiriskiga patsiendi korral. Kaasaegsete preparaatide eelisteks on väiksem kõrvaltoimete võimalus, nad on reeglina hästi talutavad ja piisavalt ohutud ka suurtes annustes. Ravi käigus püütakse vähendada ka inimese probleemide hulka ja raskust, sest need mõjutavad negatiivselt depressioonist paranemist. Selleks kasutatakse lisaks ravimitele erinevaid psühhoteraapiaid. Paranemisele aitavad alati kaasa tugevad lähisuhted.
Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: · psühhoteraapia ja · farmakoloogiline ravi (antidepressandid) Enamasti soovitakse kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia aitab parandada meeleolu, mõned preparaadid omavad tugevat käitumist ja meeleolu mõjutavat toimet. Oluline on sobiva ravimi valik, kusjuures peab arvestama ka üleannustamise riskiga eriti suitsiidiriskiga patsiendi korral. Kaasaegsete preparaatide eelisteks on väiksem kõrvaltoimete võimalus, nad on reeglina hästi talutavad ja piisavalt ohutud ka suurtes annustes. Patsiendi informeeritus ja teadlikkus oma haigusest ja selle ravietappidest aitab ka oluliselt kaasa psüühilisest haigusest paranemisele. On oluline, et haige lähedased mõistaksid depressioon on tõsine haigus ja täielik paranemine võib kesta mitu kuud. Depressiooni
Vähk Parandamatu haigus on samuti seotud suitsiidiriski kasvuga. Risk on suurem meestel, varsti pärast diagnoosi kinnitamist (esimese viie aasta jooksul) ning kui patsient saab keemiaravi. HIV/AIDS Häbitunne, halb prognoos ja haiguse iseloom suurendavad HIV-nakkusega inimeste enesetapuriski. Diagnoosimise ajal, kui haiguskahtlusega inimene pole saanud veel abi nõustajalt, on suitsiidirisk suur. Kroonilised haigused Järgmised kroonilised haigused on seostatavad suurenenud suitsiidiriskiga: • diabeet; • polüskleroos; • kroonilised neeru- ja maksahaigused ning muud seedeelundite haigused; 11 • luu- ja liigesehaigused, mis põhjustavad valu ja liikumisvaegust; • südame- ja veresoonkonna haigused; • seksuaalhäired. Enesetapurisk on suurem ka liikumis-, nägemis- ja kuulmisvaeguse puhul. Suitsiidirisk suureneb valudega kulgevate ja
Supervisioonil küsitakse esimese asjana kliendi välimust. Intervjuus peaks küsima: Objektiivsed andmed: vanus, tervis, kooselu, pere, haridus, töö jne. Hinnata praegust olukorda ja millal probleem alguse sai Kas on varem olnud ravi, nõustamiskogemust jms, kas käib veel kellegi juures? Milline on olnud ravi tulemuslikkus? Missugune on olnud rahulolu eelnevate kogemustega, millised on ootused käesolevale ravile? Kas on tegemist suitsiidiriskiga (hinnang) Kujunemislugu, tema elu senine areng, kas kellelgi perekonnas on veel seda probleemi Kas ta ise oskab öelda eelnevast elust mingeid probleeme, mis võivad olla põhjuseks või seotud Sotsiaalset/seksuaalset arengut uurida Uurida tema ressursse (oskused, sotsiaalsed suhted, raha, tervis jms), kohanemistaset Kliendi enesekirjeldus Tema ettekujutus tulevikus, ravieesmärk Veel midagi, millest klient soovib rääkida Lönnqvist, Heikkinen jt 1999
o Beck – lootusetus on kõige kidlam pikaaegse enesetapuohu indikaator - Bioloogilised tegurid o Serotoniini hulk KNSis vähenenu o Geneetilised tegurid - Parasuitsidaalne käitumine – 20ndates, ei soovi surra, soovivad leevendada pinget, viha enese vastu Suitsiidiriski hindamine – üldine - Küsimus, mis hindavad patsiendi tundeid elamise suhtes - Küsimused surmamõtete, enesekahjustse või enesetapu kohta Juhised suitsiidiriskiga või riskikäitumisega patsientide ravikeskkonna valikuks - Hospitaliseerimine on üldiselt näidustatud: kõrge enesetapuoht - Hospitaliseerimine vajalik: mõõdukas enesetapuoht - Väljakirjutamine EMOSt jälgimissooviamisega: väike risk - Ambulatoorne ravi: mõtted ilma tõsise katseta SOMATOFORMSED JA DISSOTSIATIIVSED HÄIRED: ETIPATOGENEES, DIAGNOSTIKA, RAVI Somatisatsioon Tervis jaguneb kaheks: vaimseks ja kehaliseks