ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte-verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja 3 liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi
häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte- verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut).
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 KEHALISED HAIGUSED JA ENESETAPP . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 SOTSIODEMOGRAAFILISED JA KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 SUITSIDAALSE INIMESE MEELESEISUND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 KUIDAS ENESETAPUOHTLIKU INIMESEGA KONTAKTI SAADA? . . . . .12 ENESETAPP – MÜÜDID JA FAKTID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 KUIDAS SUITSIIDIRISKI ÄRA TUNDA?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 KUIDAS HINNATA SUITSIIDIRISKI SUURUST?. . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 KUIDAS ENESETAPUMÕTETEGA INIMEST KOHELDA? . . . . . . . . . . . .16 ENESETAPUOHUS OLEVA INIMESE EDASISUUNAMINE . . . . . . . . . .17 ABI ALLIKAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 MIDA TEHA JA MIDA MITTE TEHA? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 KOKKUVÕTE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Suitsiid ehk enesetapp Merilin Jürine 011K Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm Surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Émile Durkheim(15.04.1858 13.09.1917 ) Uuris nähtust enesetapp ning leidis, et põhjustav sotsiaalne faktor oli sotsiaalne integratsioon. Ta leidis kaks enesetapu faktorit: loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja asustussüsteemist tulenevatest faktoritest) sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised riskifaktorid). Enesetapu vormid NORMATIIVNE: Anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle) Fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest e...
eksistents või soovimatus edasi elada. Iga aasta sooritavad maailmas enesetapu üle ühe miljoni inimese, mis on statistiliselt kümnendal kohal erinevate surmapõhjuste seas ning kuni 20 miljonit inimest üritab sooritada enesetappu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Eesti suitsiidikordaja aastal 2008 oli 18. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Enesetapu põhjused Enesetapu põhjusteks on vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, süü- või autunne, vigastus, eneseohverdus, finantsprobleemid, sõjeväeline taktika (Kamikazed, enesetaputerrorisitd), üksindus, ususekt, pessimism. Korduvat depressiooni põdevatest inimestest lõpetab oma elu enesetapuga 20% inimest. Inimesed, kes enesetappe teostavad pole
Suitsiidi kriisiabi mudeli 25 strateegiat praktiliseks rakendamiseks. Darcy Haag Granello Peaaegu kõik praktiseerivad nõustajad satuvad oma karjääri jooksul vastamisi suitsiidsete klientidega, ühe uuringu järgi koguni 71% töötavad isikuga, kes on teinud enesetapukatse (Rogers, Gueulette, AbbeyHines, Carney, ja Werth, 2001).Suitsiidsed kliendid on nõustamises raske ja keeruline elanikkond. Palju on kirjutatud suitsiidiriski hindamisest (nt Granello, ajakirjanduses; Jacobs & Brewer, 2006; Westefeld et al., 2000) , hoolikas riskihindamine on selgelt ravi nurgakiviks Samuti on kättesaadav teave selle kohta, kuidas teha otsuseid vajalikuks hoolduseks ja sisukaks raviplaaniks (nt Slab, 1998; King, Kovan, London, ja Bongar, 1999; Rudd, tisler, Jobes & King, 1999 .Palju vähem on informatsiooni, kuidas kõige paremini suhelda ja kohelda enesetapu kliente kui suitsiidirisk on kõrge
2.SUITSIID EESTIS Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2002. aastal sooritas Eestis enesetapu 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim 614. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsiidse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal-
ning psüühiline ja kehaline ehk füüsiline sõltuvus alkoholist. pidev joomine tõstab ärevuse taset stress-situatsioonides, soodustades sõltuvuse kujunemist. Suurtes annustes alkoholi tarbimisega kaasnevad südameveresoonkonna funktsiooni häired ja haigestumine. tekib südamelihase nõrkus ( võib tekkida äkksurm ). Alkohoolsete jookide liigtarbimine põhjustab psüühikahäireid ( skisofreenia ). Alkoholijoove tõstab oluliselt depressioonis inimeste suitsiidiriski. 7.Riskitegurid raseduse ajal. *alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas 'kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom ( FAS ): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad ( kõrvalekalle9 *kasvupeetus kestab kogu lapseea, pea ümbermõõt on normaalsest väiksem 8.Vastsündinu hindamine Apgari näitaja alusel · tehakse esimese ja viienda eluminuti lõpul pane siia veel see teine tabel ka, ma unus-
2000(M 289/N 88)-377 2002(M 299/N 72)-371 2004(M 264/N 59)-323 2009- 269 inimest 2013- 209 Praegu aastas umbes 300 inimest Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. Umbes 80% enesetapu läbi surnutest on mehed. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. 2010. aastal oli enesetappude arv 100 000 inimese kohta 16,5 (absoluutarv 221), sh meestel 29,3 ja naistel 5,5 (absoluutarvudes vastavalt 181 ja 40). Ajavahemikus 2000–2010 oli näitaja trend langev: kordaja vähenes 27,5-st 16,5-ni (absoluutarvudes 377-st 221-ni). Hüppeliselt kasvas enesetappude arv vaid 2009. aastal, kui enesetapu tegi 269 inimest (kordaja 20,1), sh 220 meest (kordaja 35,6) ja 49 naist (kordaja 6,8). Selle üheks põhjuseks
- meeleolu alanemises - huvi ja elurõõmu kadumises - energia vähenemises Neid nimetatakse depressiooni põhisümptomiteks. 103. Miks tuleb depressiooni puhul pöörduda spetsialisti poole? Depressiooni puhul tuleb pöörduda arsti poole. Depressiooni varajane avastamine ja ravimine on oluline, sest depressioon ei lähe iseenesest üle, vaid pigem süveneb või ilmneb mõne aja pärast uuesti. Mida kauem depressioon kestab ning mida sügavam see on, seda suurem on ka suitsiidirisk. Suitsiidiriski poolest on Eesti võrreldes muude maadega esirinnas. Depressiooni ravi sõltub selle raskusastmest. Olulisel kohal depressiooni ravis on psühho teraapia. Raskema depressiooni korral kombineeritakse teraapiat ravimitega. Depressiooniravimeid võib näidustada ka perearst, kuid otstarbekam on pöörduda psühhiaatri poole, kelle töö sisuks on just psüühikahäirete, sealhulgas, depressiooni diagnoosimine ja ravi. 104. Milline võib olla depressiooni ravi?
- Vähemalt 2 a kestnud arvukaid hüpomania ja depressiooni sümptomeid, mis ei vasta kummagi häire kriteeriumitele - Sümptomite vaba periood ei ületa 2 kuud - 0,4% elanikkonnast Bipolaarsuse levimus - Elu jooksul 2-6% elanikkonnast - Ülimalt heterogeenne grupp - Kõrge kaasuvate psüühikahäirete % - Ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired, isiksusehäired Bipolaarse meeleoluhäire negatiivsed mõjud - Tagasilangused, haiglaravi ja suitsiidiriski suurenemine - Psühhosotsiaalse funktsioneerimise halvenemine - Suhete halvenemine, kooselus toetuse vähenemine - Elukvaliteedi langus - Töövõime langus majandusliku olukorra halvenemine - Probleemilahendusoskuste alanemine toimetuleku raskenemine emotsionaalse ja praktilise elu pingega - Häirub une-ärkveloleku tsükkel Bipolaarse häire kognitiivne mudel - Kognitiivsed moonutused enda, maailma ja tuleviku kohta
o Menningeri teooria – ümberpööratud mõrv o Kaasaegsed teooriad – kättemaksusoov, võim, kontroll, karistamine, pääsemine o Beck – lootusetus on kõige kidlam pikaaegse enesetapuohu indikaator - Bioloogilised tegurid o Serotoniini hulk KNSis vähenenu o Geneetilised tegurid - Parasuitsidaalne käitumine – 20ndates, ei soovi surra, soovivad leevendada pinget, viha enese vastu Suitsiidiriski hindamine – üldine - Küsimus, mis hindavad patsiendi tundeid elamise suhtes - Küsimused surmamõtete, enesekahjustse või enesetapu kohta Juhised suitsiidiriskiga või riskikäitumisega patsientide ravikeskkonna valikuks - Hospitaliseerimine on üldiselt näidustatud: kõrge enesetapuoht - Hospitaliseerimine vajalik: mõõdukas enesetapuoht - Väljakirjutamine EMOSt jälgimissooviamisega: väike risk
läbivaatusele ning tõendite tagamiseks ei tohiks ta end kammida ega duši all käia. Seksuaalse vägivallaakti esinemise kahtluse korral tuleb sellest teavitada politseid. 167 10) Suitsiidioht 2009. aastal sooritas Eestis suitsiidi 269 inimest. Kõige sagedasemad suitsiidikatse liigid on ravimite üledoos, arteri läbilõikamine, poomine, mürgid, rongi ette hüppamine, kõrgetest hoonetest alla hüppamine, mahalaskmine ja liikluses suitsiidid autoga. Suitsiidiriski hindamine kuulub kahtlemata kiirabi kõige vastutusrikkamate kohustuste hulka ning on arusaadav, et juba ammu otsitakse siduvaid kriteeriume, vähendamaks ebakindlust suitsiidikalduvuse hindamisel. Praktikas toetub kiirabimeeskonna esmane hinnang riskigruppide tundmisele ja asjakohastele teguritele. Riskigrupid: alkoholi-, uimasti- ja ravimisõltlased, depressiivsed, vanad ja üksikud inimesed, kaotusekogemuste või teiste negatiivsete elukogemustega inimesed,
annaabi.ee 
