suitsiidimõtteid (Kikas 2010: 159). Mõningatel juhtudel laps ütleb endal olevat surma- ja suitsiidimõtted. Väljaöelduga võivad, aga ei pruugi kaasneda enesetapuplaanid või –katsed (Underwood Barnhard 2003: 36). Enesetapp on laste ja noorukite puhul tõsiselt võetav probleem. Väited, nagu oleks üks või teine laps enesetapu sooritamiseks liiga noor, on tühipaljas müüt: enesetapujutte tuleb alati tõsiselt võtta. Suitsiidikatsete sagedus on suurim murdeea keskel ning surmajuhtumite arv kasvab kogu murdeea vältel. Üldiselt on enesetapp selles vanuserühmas surma põhjuste seas kolmandal kohal (Underwood Barnard 2003: 28). Depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest (Underwood Barnhard 2003: 24). Märkame seda ja aitame lapsi õigeaegselt. Kasutatud kirjandus: 1. Underwood Barnard, M., (2003). Kuidas aidata depressioonis last. New Harbinger
muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei tule elus toime. Vanematel ei ole aega oma lastega tegeleda, lapsed ei saa neile vajalikku toetust ja tunnustust. Suitsiidil ei ole tavaliselt ühte kindlat põhjust, tegemist on nii probleemide kogumiga, mis võivad olla nii lühi kui pikaajalised või mõlemat. Suitsiidi põhjused ja eesmärgid:
kiiresti lõpetada. Nõustajad tunnevad sageli survet leida kiired lahendused. Kliendile antakse aega kaaluda muid võimalusi ja lahendusi ning loota, et kriis möödub. Kui kriis on endiselt olemas, tuleb paika panna uus lähenemisviis. 12. Liigita probleemid . Suitsiidsetel klientidel on nii distaalsed kui ka proksimaalsed probleemid ja riskitegureid. Mõned kliendi probleemid ja psühholoogiline haavatavused (nt meeleoluhäired, isiksuse häired, suitsiidikatsete ajalugu ) ei mahu esimese astme kriisiabi alla. Mõned probleemid on kergemini lahendatavad. Kui nõustaja kuulab kliendi lugusid, saab ta liigitada probleeme selle järgi, mida saab lahendada kohe ja need, mille puhul pikaajaline nõustamine võib olla kasulikum. See võimaldab nõustajatel tagada klientidele mõned kiired edusammud ja usk edusse tulevikus. 13. Tuvasta sõnum Mõned, kes seisavad silmitsi tugeva (ja nende taju, muutumatu) valuga
annaabi.ee 
