5 2006: 12). Kõigepealt tuleks eristada kahte tüüp enesevigastamist: 1) need, mis on katsed surra ja 2) need, mis ei ole, kuid mille puhul võib inimene siiski kogemata hukkuda. Seejuures saab väita, et naised kalduvad rohkem enesevigastamisele, aga enesetappe teevad rohkem mehed, sest nende meetodid on ohtlikumad ja efektiivsema toimega (Persaud 2007: 264 265) Noortest rääkides ilmneb, et noorukid võtavad kergekäelisemalt ette suitsiidikatseid, kui täiskasvanud ja ka korduskatseid esineb nende seas sagedamini. Lisaks tuleks veel mainida, et tüdrukutel esineb suitsiidimõtteid 45 korda ja suitsiidikatseid 34 korda sagedamini kui poistel, kuigi poiste suitsiidiprotsess on aga lühem kui tüdrukutel, mis tähendab, et kui ta sellest juba mõelnud on, siis ta selle ka varsti ellu viib (Mehilane 1997: 105106). Lähtudes eelnevast statistikast, võib öelda, et suitsiidile kalduvus ei ole kuidagi sooga määratud, kuna
Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus. Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem. Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul. (Alasoo, 12.09.2004) 7 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on
6klassis taheti kursust kordama jätta, probleemid on alanud juba 1.klassist. Laps ei soovi kodus elada ja jookseb pidevalt kodust ära. Kodus esineb füüsilist vägivalda, elanud periooditi Tallinna Laste Turvakeskuses(TLT-s). Psühhiliselt ja füüsiliselt tugevasti traumeeritud, pinges, vanemate poolt hooletusse jäetud, füüsiliselt ja seksuaalselt väärkoheldud. Kasvanud praktiliselt tänaval, omandanud asotsiaalse eluviisi. Meeleolu on alanenud, on esinenud suitsiidimõtteid ja teinud suitsiidikatseid. Läheb kergesti kaasa negatiivse käitumisega, võib muutuda agressiivseks, ropendab, esineb hyperseksuaalsust. Kergesti manipuleeritav ja kaasatav. Jan-i käitumine on impulsiivne, kontrollimatu, keskendumine tugevalt häiritud. Poiss on politseis arvel hulkumise ja varguste pärast. Peretaust on väga traumeeriv, lisaks eveel alcoholism, hoolimatus. Täiskasvanuid ei usalda, on tõrges ja ettevaatlik nende suhtes. Õpivõimekust hinnates jääb
see olla ka viide algavale depressioonile. Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus. Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem. Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul. Kahjuks jäävad suitsetamisest põhjustatud kahjustused inimesele terveks eluks. Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja 7 millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel
Veebileht külastatud 25.10.2021 https://californiahealthline.org/news/addiction-rooted-in-childhood-trauma-says- prominent-specialist/ Kriminaalpoliitika. (2020). Seksuaalkuriteod. Veebileht külastatud 07.12.2021 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/seksuaalkuriteod Peaasi. (2021). Enesevigastamine ja selle põhjused. Veebileht külastatud 08.12.2021 https:// peaasi.ee/enesevigastamine-ja-selle-pohjused/ Raid, L. (2021). Suitsidaalsuse kujunemine ja ennetamine suitsiidikatseid teinute põhjal. Veebileht külastatud 08.12.2021 https://dspace.tktk.ee/bitstream/handle/20.500.12863/3180/L%c3%95PUT %c3%96%c3%96_LorenaRaid.pdf?sequence=1&isAllowed=y Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Veebileht külastatud 01.01.2022 http://hope.tktk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/kohlbergi_klbelise_arengu_teooria.html Mänd, K. (2016). Laste moraalset käitumist mõjutavad isiksuslikud ja sotsiaalsed faktorid. Veebileht külastatud 01.01.2022 http://dspace.ut
suitsiidikalduvuse hindamisel. Praktikas toetub kiirabimeeskonna esmane hinnang riskigruppide tundmisele ja asjakohastele teguritele. Riskigrupid: alkoholi-, uimasti- ja ravimisõltlased, depressiivsed, vanad ja üksikud inimesed, kaotusekogemuste või teiste negatiivsete elukogemustega inimesed, inimesed, kes on suitsiidi planeerinud ja/või sellest rääkinud, inimesed, kelle ümbruskonnas on isiklikus või perekondlikus minevikus suitsiidikatseid tehtud. Kriisi, kriisi põhjuste ja kriisikalduvuste hindamine Suitsidaalse arengu staadium: o Kas patsient kaalub suitsiidi (= võimalikkus), o Vaagib (= jah või ei), o Või on ta juba otsuse langetanud (= jah)? Mis ajast on tal suitsiidimõtted? Mõtete laad: kaalutletud või pealetükkivad? Afekteeritud kitsenduse ulatus? Sotsiaalse integratsiooni ulatus?
annaabi.ee 
