Autor arvab, et suitsetamine väga halvasti mõjub kõike meie elus: loodust ja ökoloogiat, otsete ja passiivsete suitsetajate tervist, ja veel paljusid elu osaid – haridus, suhtlemine jms. Kuidas suitsetamine on seotud loodusega ja inimeste eluga? Miks inimesed, eriti noored, üldse hakavad suisetama? Kuidas suitsetamine mõjutab keskkonda, kuidas mõjutab neid, kes ei suitseta otselt ja millised tervise ohud võivad seostuda kaudse suitsetamisega? Selles referaadis autor püüab võimalikult täpselt saada vastusi oma küsimuste peale. 3 Suisetamise mõju looduses Tubakasuits on täitsa ohtlik gaas. Nikotiin ei ole ainuke, mis saastab meie õhku. Tubakasuitsust eraldub ka suur hulk erinevate ohtlikke aineid, neid on umbes 200. Atmosfäär on saastatud, selle tõttu oli ilmunud niisugune nähtus nagu
Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Suitsetamine ja kasvajad Suitsetamisega kaasneb oluliselt kõrgenenud risk haigestuda vähki. Suitsetajal on see risk kaks korda suurem ja ahelsuitsetajal neli korda suurem. Seejuures võib kasvaja tekkida väga erinevatesse kohtadesse, nii hingamiselunditesse, suuõõnde, huultele, söögitorru. Suitsetamine ja rasedus Last ootav naine kahjustab suitsetamisega nii enda kui oma sündiva lapse tervist, kuna suitsetamisega saadavad kahjulikud ühendid jõuavad ka looteni
MIKS MA EI SUITSETA? Suitsetamine on kahjulik minu tervisele kui ka minu rahakotile. Puhtalt suitsudele kuluks mul kuus 750 eek.-, mul on selle rahaga muudki teha, näiteks vajalikud raamatud või tarbeesemed endale soetada. Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest
Teiseks põhjuseks, miks suitsetamisest loobumine nii raske ja võimatu tundub, on nikotiinisõltuvus. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega ning mida kauem inimene suitsetab, seda tugevamaks muutub ka nikotiinisõltuvus, sest organism nõuab nikotiinivajaduse rahuldamiseks üha suuremat annust. Seega on üsna oluline, et suitsetamisest ei üritataks loobuda lahjemate sigarettide suitsetamisega või järkjärgult vähem suitsetades, sest iga tõmmatud sigarett tekitab isu järgmise järele. Oluline on leida suitsetamisele asendustegevus. Tee sporti, käi lemmikloomaga jalutamas, külasta teatrit ja teisi asutusi, kus suitsetamine on keelatud. Suhtle ja veeda aega oma sõpradetuttavatega ning eriti just nendega, kes ei suitseta. Peaasi, et ei tekiks liiga palju vaba aega, mida suitsetamisega sisustada. Pea
Kui tubakas 16. sajandil Ameerikast Hispaaniasse toodi, ei teatud suitsetamisest eriti palju. Kahjuks aga hakati tubakat mõne aja möödudes indiaanlaste kombel suitsetama. Sellest ajast alates on tervisele kahjuliku tubaka suitsetajate hulk järjest enam kasvanud. Tänapäeval on väga palju suitsetajaid, kuigi juba 40. aastat tagasi tehti kindlaks tubaka tervistkahjustav toime. Aga kahjuks inimesed ei teadvusta endale, et tänapäeval seostavad teadlased suitsetamisega 25 haigust. Enamik inimesi ei suitseta, kuid oma igapäevaelus nad ei pääse olukordadest, kus neil tuleb lühemat või pikemat aega olla tubakasuitsust saastunud ruumides. Sellises situatsioonis satub aga paratamatult nende organismi kahjulikke aineid ja keemilisi ühendeid, mis tekivad tubaka põlemisel. Seda nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Tähtsamad suitsetamisega seotud haigusgrupid on: vereringeelundite haigused, vähkkasvaja ja hingamiselundite kroonilised haigused
Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Tänapäeva maailmas, mis on tulvil infot kõikvõimlikel teemadel, teab ka iga koolijüts, et suitsetamine on kahjulik tervisele. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal
tema õiguste jäme rikkumine. Nendeks õigusteks on siis vastiku suitsu tekitamine igale poole. Teadlaste poolt on kindlaks tehtud et passiivne suitsetamine on sama kahjulik kui mitte kahjulikumgi suitsetamisest ja eriti lastele. Astmahaigete või allergiate käes kannatajate tervis, kes on sunnitud suitsetaja läheduses viibima, satub samuti seeläbi ohtu. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine. Nikotiinisõltuvus on põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate
Mitte piisav aktiivsus toob kaasa erinevad haigused nagu diabeedi ja südamehaigused. Kuna füüsiline passiivsus on muutunud maailmas väga suureks probleemiks, siis tuleks inimesi hoiatata kaasnevatest riskidest ning suunata neid rohkem sporti tegema. Teiseks kahjulikuks eluviisiks on suitsetamine. Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Suitsetamisega kaasnevad suured terviseohud. Suitsetamine on ka üks levinum põhjus, miks inimeste eluiga lüheneb. Suureneb oht haigestuda kopsuvähki, suureneb südameinfarkti ja insuldioht. Suitsetamisega kaasnevad negatiivsed mõjud ka mittesuitsetajale. Inimesed, kes viibivad ruumis, kus suitsetatakse, hingavad sisse tubakavingu. See võib olla sama kahjulik kui aktiive suitsetamine. Paraku kahjustavad paljud vanemad sel viisil oma lapsi ja neid ümbritsevaid inimesi. Suitsetamise
suitsetamist juba väga varakult, umbes 12.-15. aastaselt. Suitsetamise põhjuseks nii nooreseas on halb eeskuju sõprade, tuttavate kui ka koduse eeskuju näol. Peamiseks põhjuseks on soov teada saad selle tervisele kahjuliku meelemürgi maitsest ja toimest. Kahjuks aga ei mõelda suitsetamise tagajärgedele, eelkõige tervisele ja ümbritsetavatele inimestele. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot, suurem osa inimestest teab, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Suitsetamisega kaasnevad paljud haigused. Kõige rohkem teada olev haigus on kopsuvähk ja viljatus. Noored ja suitsetamine Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega.
muutused ning loote arenguhäireid rasedal (3). Suitsetajatel esineb tavalisest rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinuid lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lapsel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. Suitsetamine muudab ka hingeõhu haisvaks, nõrgestab lõhnataju, mistõttu suitsetajad ise ei tunne enam lahka, mis kaasneb suitsetamisega, on suurem võimalus igemehaiguste tekkeks ning hammaste väljalangemise oht on suurendatud. Samuti muudab suitsetamine hambad kollaseks, võivad sageneda peavalud, halveneda kuulmine ja ka nägemine. Kõik need sümtopmid halvenevast tervisest ei pruugi avalduda kohe peale suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul (3). Surmajuhtumeid suitsetamise tõttu maailmas on aastas miljoneid. Põhjusteks südame- ja
peenestatud tubaka rull, mille suhuasetatavasse otsa on kinnitatud teatud tootemarkidel spetsiaalne filter tubakasuitsus sisalduvate keemiliste ainete ja ühendite organismi sattumise osaliseks tõkestamiseks. Mentool on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud aine, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjatele maitsvamaks ja vastuvõetavamaks.Mentooliga sigaretid on üks olulisemaid tegureid, mis ahvatleb noori suitsetamisega alustama. Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et mentooliga sigarettide suitsetamisel tekib nikotiinisõltuvus kiiremini ning seda eriti noorte ja naiste hulgas.Tänu lisanditele võivad sigaretid muutuda köitvamaks, kuna need varjavad mõningaid põlenud tubaka sissehingamisega seotud ebameeldivaid toimeid. Vesipiip on traditsiooniline Kesk-Ida või Aasia seade, mida kasutatakse tubaka suitsetamiseks.
Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi
sõltuvust, mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. (Narusk, A. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju ) Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. (Ashes to Ashes: The History of Smoking and Health (1998) edited by S. Lock, L.A. Reynolds and E.M. Tansey 2nd ed. Rodopi) On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada,
Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole? Peaaegu iga nurga peal võime näha pisikesi kümneaastaseid, või isegi nooremaid poisse ja tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista kui kahjulik see on ? Suitsetamisega kaasnevad paljud terviserikked. Näiteks: Kopsuvähk ! Suitsetamisega võivad toimuda muutused rakkudes, mille tulemusena võivad nad areneda vähirakkudeks. Suitsetaja kuula nüüd hoolega ! Kopsuvähi sümptomid on :pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus, korduvad kopsupõletikud. Kui teil on sellised tunnused, pöörduge otsejoones arsti juurde. Suitsetamine põhjustab veel aju veresoonte ja hingamiselundite kroonilisi haigusi .
Summer'i esimene esinemine suurema publiku ees oli kümne aastaselt kirikus, kui esialgne vokalist ei ilmunud kohale. Pastor oli teda peale prooviesinemist talle öelnud, et on liiga vaikne ja häbelik, kuid peale seda esimenist ei arvanud enam keegi nii. Tal on olnud 13 tuuri, neist viimane aastal 2008. Ta on välja andnud 18 plaati. Osalenud ühes filmis ja neljas seriaalis. Summer suri 17 mai aastal 2012 enda kodus Floridas 63 aasta vanuselt. Tal diagnoositi kopsuvähk, millel polnud seost suitsetamisega. Summer uskus, et kasvaja arenes välja 9/11 New Yorkis kaksiktornide rünnakul tekkinud mürgiste osakeste sissehingamisel. Summerist jäid maha tema abikaasa Bruce Sudano, tütred Mimi,Brooklyn ja Amanda. Tal oli ka kaks lapselast. Vienna(1997) ja Savanna(2000)
Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust, mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. (Narusk, 26.05.2002 ) Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib
Kui kodus on vaja mingeid jutte kirjutada, siis on minu abimees ikka arvuti ja printer, aga vanasti pidi kõik trükimasinaga kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta. Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma. Päevikud ja vihikud ostavad koolilapsed ise ja kirjutusvahendid. Kui koolis pahandust teed, ei panda nurka ega midagi. Tänapäeval on ka suitsetajaid koolis väga palju, kui suitsetamisega jäävad lapsed õpetajatele vahele , siis ei tehta midagi, vaid pannakse õpilane seletuskirja kirjutama. Sporti tehakse ikka nagu vanasti, võib-olla mõni muutus on. Kui ilmad soojemaks lähevad, tehakse sporti õues, ja kui viletsad, siis sees. Kui on mõni võistlus, siis minnakse võistlustele, kui raha on, et bussisõit kinni maksta. Kool on ikka nagu kool kas vanasti või tänapäeval.
8 5 TUBAKATOOTED · Tubakapulber ninasse tõmbamiseks · Suitsetamistubakas · Närimistubakas Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus. Suitsetajad tarvitavad sagedamini alkoholi ja narkootikume. Tubakasõltuvusega kaasnevad nähud: · Vereringe pindmistes veresoontes hälbib · Pulss kiireneb · Peavalud, väsimus · Füüsilise ja sugulise potentsiaali langus Pikemaajalise suitsetamisega kaasnevad: · Eelnimetatud nähud · Kroonilised hingamisteede haigused · Südame ja veresoonkonna haigused Kuna tubakatooted kujundavad väga sügava sõltuvuse, on ilmne, et sellest vabanemisega ei saa paljud inimesed iseseisvalt hakkama. (Wahl, Eik. Lk 48) Suitsetama hakkamise mõjutajateks on : · Sõprade, vanemate ja perekonna mõju, eeskuju · Suitsetamist hakatakse proovima varases teismeeas
saavad kõik noored alkoholi kätte(näiteks lasevad vanematel inimestel osta). Alkoholi liigtarbimine võib samuti tekitada halbu mõjusi sinu kehas. Alkohol tavaliselt muudab Sinu käitmist ja enesetunnet. Suitsetamine on noorte seas samuti väga populaarne. Enamus põhikooli õpilasi on juba proovinud tubaka tooteid korduvalt ning muutunud regulaarseks suitsetajaks. Tegelikult on minu arvates süüdi täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, samuti reklaamid kus näidatakse uusi tubakatooteid. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine tegelikult nii neile endile kui ka nende lastele. Isegi täiskasvanud on sellele löönud juba käega, sest noori isegi enam väga ei huvita kus nad suitsetavad. Narkootikumid on väga hästi noortele kättesaadavad. Väga paljudel on sõpruskonnas selliseid inimesi, kes tegelevad narkootikumidega või teavad kedagi kes tegelevad.
Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile haigustele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju ja seda kõike, millega suitsetaja riskib. 1 SUITSETAMINE Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigusgrupid on: - vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused - vähkkasvajad - hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused
raskeks. Psüühiline sõltuvus kinnistab nikotiinisõltuvuse mõju veelgi. Tubaka tarbimine toob endaga kaasa väga palju haigusi. Näiteks igemehaigusi, keele-, huule- ja kopsuvähki, on suurem oht haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse ning suurendab ajurabanduse riski. Väga suur probleem on naiste suitsetamine enne rasedust ja selle ajal. Naistele on sündides kaasa antud teatud arv munarakke ning suitsetamisega kahjustatakse neid veelgi. Seega tarvitades nikotiini, vähendame me rakkude arvu ja võimalust rasestuda. Raseduse ajal aga saab beebi emalt platsenta kaudu nikotiini, ning see võib tekida lapsel arenguhäireid või võib toimuda enneaegne sünnitus. Halvimal juhul võib juhtuda ka see, et laps peale sündimist ei suuda enam ilma nikotiinita hakkama saada, kuna ta on arenenud sellega oma ainesüsteemis. See aga tähendab seda, et juba väiksest peale on lapsel nikotiinisõltuvus.
üle poole neist on naised. · Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad. · Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Tubaka kahjulik mõju on enamikule juba tuttav. Teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ja kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude kasvajate ja suitsetamise vaheliste seostega. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Suitsetaja igapäevane mõju: · sõrmede vereringluse halvenemine · peavalu, köha · suu limaskestade ärritus · ebameeldiv lõhn · nahapinna muutused Nikotiini mõjul muutuvad mõned inimesed kahvatuks, kuid on ka neid kes vastupidi, muutuvad punaseks.
See on üsnagi suur number ja näitab, et noored kalduvad oma teelt kõrvale kuna jackpoti võitmine parandaks kõik. Kes juba kord kasiinosse ehk musta auku on sisse astunud peab olema väga tugev ja enesekindel inimene, et sealt ka puhta nahaga välja tulla. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et tegelikult on süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Narkootikumid ja nende ohtlikus Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob päevakorda kerkinud uus probleem. Selleks on isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, narkootikumid ja nende tarvitamine. Eesti on euroopas kõrgeimal kohal narkoga seotud surmades, mis on väga kurb.
tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas). Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas. Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni. Piltlikult öeldes sunnib suitsetav rase oma last läbi kitsa kõrre hingama
pahaks. Olen ka ise kunagi suitsu proovinud ja see oli minu jaoks väga ebameeldiv kogemus. Ma ei näe suitsetamises mitte midagi head, ma ei näe sellel ka mingit mõtet. Minu jaoks jääb arusaamatuks mida nad sellest kõrre tirimisest saavad? See teeb neile ainult kahju. Minu arust alustavad enamus noored suitsetamist 12-14-aastaselt. Tegelikult on see väga vara. Olen kuulnud, et suitsetamine pidurdab kasvu, kahjustab kopse ja vähendab nii võhma. Suitsetamisega rikuvad nad oma tervist ja paljud hiljem kahetsevad seda, et üldse suitsetama hakkasid. Hetkel ei saa nad suitsetamise mõtetusest veel aru, see teadmine tuleb alles aastatega. Peale internetist suitsetamise kohta lugemist kadus mu suitsetamise himu täiesti. Praegugi ma ei suitsetanud, kuid nüüd ei taha ma suitsu nähagi. Interneti informatsioon mõjutas mind veelgi kindlamalt suitsetamisele EI ütlema.
HIV.Peagi avastab ta vägistajas saatusekaaslase ja osalt ka hingesugulase, kellega ta hakkab veetma enamus oma vabast ajast, kuid siiski tundub HIV Katile surmaotsusena ning ta mõtleb pidevalt enesetapust.Varsti näebki Kati parima variandina parkimismaja katuselt allahüppamist.Vahetult enne surma mõtleb ta ümber, kui libiseb märjal katusel ning kukkub siiski. Teoses on käsitletud noorte probleeme alkoholi, narkootikumide ja suitsetamisega."Kirjaklambritest vöö" püüab edastada noortele edastada sõnumit endale rohkem eesmärke seada ning igas olukorras mitte nii kiiresti alla anda, nagu seda tegi Kati. Selle teose puhul häirib see, et autor on jätnud mulje, nagu poleks tänapäeva nooruses midagi positiivset ning kõik noored oleks alkohoolikud või narkomaanid, mida nad tegelikult pole.Samuti häiris, et autor ei süvenenud mõnda probleemi eriti tõsiselt
Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hambad · Rögaeritus · Suitsu lehk · Nägemishäired · Peavalud · Kuulmislangus On ka palju haiguseid, mis võivad kaasneda suitsetamisega. Kõige popullaarsemad on : Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus. Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Veresoonte lupjumine ateroskleroos Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud
tõenäosus vähi tekkeks. Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Stimuleerib ja rahustab Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Tõuseb................................... Kuidas mõjutab nikotiin artereid? ........ Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites ja ahendab artereid Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab ja halvendab sellega verevoolu südamelihases. d) Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? hingamisteede limaskestadele Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist: Mis juhtub vingugaasi sattumisel verre? 2. Milline on tubakatoodete tarbimisega seotud olukord koolinoorte (11-15 aastased) hulgas? Palun vaata HBSC uuringu lehekülge: http://www.hbsc
südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15.aasta vanune inimene. Järjekindel igapäevane suitsetamine toob kindlasti kaasa mürgitusefekte. Tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel mitte kohe ja ilmselt sellepärast eriti noored ei mõtlegi nende arvukate haiguste peale, mida suitsetamine endaga kaasa toob. Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigused on aju veresoonte haigused, vähkkasvajad, hingamiselundite kroonilised haigused. Kuigi pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib, piisab ikkagi ka juba paarist sigaretist päevas, et põhjustada kahjustusi kopsukoes. Tubakasuitsu sissehingamisel moodustub üle 4000 keemilise ühendi ja tubaka tahked aineosad ärritavad nahka ja limaskesti
ja 15. eluaasta vahel. § 18 tõendab, et alaealisel on tubakatoodete tarbimine keelatud. Tegurid, mis aitavad kaasa Põhjuseid, miks suitsetama hakatakse või sellest loobutakse, on mitmeid: * Sõprade, vanemate ja perekonna mõju. * Suitsetamist hakatakse proovima varases teismeeas. * Alguses on suitsetamine nö seltsielu osa ning esimesed sigaretid saadakse sageli sõprade käest.. Tüduk ..... Poiss ..... 1. Kuidas puutusid esimest korda kokku suitsetamisega? ....................................................................................... ....................................................................................... ............................................ 2. Kui tihedalt käid läbi tubaka tarbijatega? ....................................................................................... ..................... 3. Kui näed noort tüdrukut/poissi suitsetamas, kuidas reageerid? ..................................................
söödi ka igavusest. Kasutatud andmeanalüüsi meetodi nimetus: Kasutati valikvastustega küsitlusi, tehti struktureeritud intervjuud, statistika on kirjeldav. Tulemuste lühikokkuvõte: Teismelised ja varateismelised said aru, et nad söövad ebatervislikku toitu. Nad olid teadlikud, et kehakaal tõuseb, kuid ei olnud piisavalt motiveeritud, et lõpetada söömist. Mõningad noored ka ei tunnistanud enda probleemi. Võrreldi enda sõltuvust isegi alkoholi tarvitamisega, suitsetamisega ja isegi narkootikumide tarvitamisega. Artiklit analüüsides sain teada, et üsna suur hulk noori on söömisega pahuksis. Et sõltuvus söömisest välja tulla tuleb ette kujutada rõvedusi. Üsna palju süüakse seda, mida on mugav süüa. Et teadnud, et liigset söömist saab haiguseks nimetada. Ollakse osaliselt sõltuv/täielikult sõltuv. Suureks probleemiks on mugavus söömine, sellest tulenev sõltuvus võib välja viia laste ülekaalulisuseni
kopsuvähi risk. Radooniga seotud terviseriskid Eelmisel aastal avaldati Rootsis sealse Karolinska Instituudi epidemioloogilise uuringu tulemused, mis hõlmasid 436 kopsuvähi juhtu patsientidel, kes polnud kunagi suitsetanud (kontrollgrupp 1650 inimest). Radooniga seotud terviseriskid Nimetatud uuringu põhjal väidavad Rootsi teadlased, et siseõhu radoon põhjustab aastas keskmiselt 18% kõigist kopsuvähijuhtudest nende riigis, millest omakorda 90% on seotud suitsetamisega ja 10% juhtudest on tegemist üksnes radoonist põhjustatud kopsuvähiga Lõpetuseks Lõpetuseks tuleb järjekordselt tõdeda, et kõige lihtsam viis radoonist tuleneva terviseriski vähendamiseks on suitsetamisest loobumine. Inimese enda otsustada on, millisesse radooniriski kategooriasse ta ennast ja oma lähikondseid asetab.
regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. *Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine. *Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral... Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate
suitsetamine ning kuidas ja kui palju see inimesi mõjutab. Töö uurimisküsimus on: Kui palju xxx õpilasi igapäevaselt passiivselt suitsetavad ning kas nad teavad, kuidas see neid mõjutab? Uurimisküsimusega tahetakse saada ülevaadet passiivsest suitsetamisest õpilaste hulgas. Hüpoteesiks püstitati: Enamus küsitlusele vastanutest on passiivsed suitsetajad. Lisaks tahetakse selle uurimistööga teada saada, milliseid passiivse suitsetamisega kaasnevaid allergilisi nähtusi õpilaste arvates neil esineb ning kas meie koolis on sellel teemal piisavalt räägitud. Uurimistöö põhiallikatena kasutatakse mitmesuguseid internetiväljaandeid, sest passiivsest suitsetamisest on vähe trükitud materjali. Uurimistöö esimeses osas antakse ülevaade passiivse suitsetamise tähendusest, selle olemusest ning passiivse suitsetamisega seotud seadustest. Uurimistöö teine osa on küsitlus ja analüüs
tahaks endale tööle võtta kombetut ja lolli matsi. Suured halvad tegurid asja juures on ka mõnuained, alkohol ja tubakas. Mõnuaineteks peetakse narkootikume. Neid huvitavalt palju halba tekitavaid asju, käivad pakkumas noored kas endavanustele või siis noortematele. Kui alustada juba süstimisega, siis enam kerget tagasi teed pole. Sel hetkel hetkel hakatakse juba ise enda lõplikule saatusele vastu minema. Suitsetamisega saadakse endale mustad, rikutud kopsud, kähe hääl, kiiresti vananev nahk ja halb tervis. Selline eluviis valitakse paljudel juhtudel juba üsnagi varakult. Alkoholism kujuneb välja tavaliselt 20-aastaselt, sellises vanuses noori võib näha juba tõsiste sõltlastena. Kõikide nende asjadega võib inimene enda muudetava saatuse täielikult ära rikkuda ja elada enda lõpliku aatuse päevadena elu heidikuna.
äädikakärbestega ja kolmandik nartsissidega. Ema toiduga rikastatud veri töötleb läbi platsenta ja eemaldab kõik selle, mida loode ei vaja ning saadab kõik jääkained ema vereringesse tagasi. Platsenta filtreerib välja ka enamus ohtlikke aineid, mis võivad kahjustada loodet. Kahjuks kõike ei õnnestu filtreerida, seetõttu, peakski ema eriti ettevaatlik olema alkoholi tarvitamisega, rohtude võtmisega, suitsetamisega ja muidugi narkootikume ei tohiks tarvitada. Ka seda , et veremaht rasestudes võib kuni 50%. Mitteidentsed kaksikud on eraldatun näiteks membraaniga ( see oli vist rohkem ununenud) , kui on identsed kaksikud, siis nende kontakt algb juba 12 nädlaselt.Näiteks 25.nädlasel lootel on renenud ripsmed. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine aitab paremini mõista loote rengut. Näiteks ultrheli abil saab määrata lapse sugu , lapse arengut, kui kaugel on rasedus, kas lapsel on
ei Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Väikestes kogustes mõjub nikotiin ergutavalt, aga suured kogused tekitavad rahustava mõju. Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide teket Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab seda (+CO) d. Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? Kopsudesse Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? Tõrv võib hävitada limaskestal oleval ripsmekarvakesed ja seeläbi satub kopsudesse rohkem baktereid ja haigustekitajaid. Võib tekitada ka vähki. Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist: Mis juhtub vingugaasi sattumisel verre? Vingugaas seondub hemoglobiini molekulide
Uurimustöö ,,Vesipiip" Koostajad: Sandra Lillemets ja Tiiu Hanson Juhendaja: Marika Ristmäe Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vesipiibu ajalugu 3. Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 4. Küsitlusleht 5. Küsitluse tulemused 6. Järeldus 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praeguseks ajaks ei ole vesipiip keskmisele eestlasele enam mingi uudis. Inimesed on hakanud rohkem reisima ning muutunud ka muidu avatumateks teistest kultuuridest pärilt positiivsetele asjadele. Paljud eestimaalased on vesipiibud reisilt mõnda araabiamaasse kaasa toonud ja ka erinevatel üritustel on võimalik neid proovida olnud.
inimestest ja kodustes eluruumides tubakasuitsuses keskkonnas 15,2% inimestest nende seas lapsed, allergikud, rasedad naised ja krooniliselt haiged inimesed. Kõige kaitsetumad tubaka keemia ees on lapsed. Nad on kaitsetud tubakasuitsu vastu kodudes, isiklikes sõiduautodes jt kohtades, kus nad elavad ja mängivad. Kooliõpilaste tubakatarvitamine Eesti koolinoorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Hinnates suitsetamislevimust kooliõpilaste alustatakse suitsetamisega väga varakult. Keskmine vanus esimese sigareti tõmbamisel on 12 aastat. Positiivsena võib välja tuua, et 11 kuni 15-aastastest õpilastest ei suitseta 92,1% ( 2010. aastal 86,5%) 91,4% poistest ja 92,7% tüdrukutest. Iga päev suitsetab 3,1% kooliõpilastest 3,7% poistest ja 2,5% tüdrukutest. Vesipiipu suitsetab 18,5% 1115-aastatest kooliõpilastest, neist alla ühe korra nädalas 17%. Noorte seas on üha enam levinumad e-sigaretid ning huuletubakas.
vingugaasi ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. - Vesipiibu tõmbamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. - Nikotiinist sõltuvusse jäämine suurendab riski hakata sigarettide suitsetajaks. Haigused Vesipiipu tõmmates võib saada mõne järgmistest haigustest: - vähkkasvajad - kroonilised kopsuhaigused - südame-veresoonkonna haigused - C-hepatiit - herpes - hingamisteede viirus - tuberkuloos - maksapõletik Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 1) Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. 2) Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. 3) Vesipiibu suitsetajatel ei ole samu terviseriske, mis teiste tubakatoodete kasutajatel. 4) Vesipiibu suitsetajatel ei teki sõltuvust. Tegelikkus 1) Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke aineid. 2) Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid on kahjulik kopsudele ja kogu organismile. 3) Vesipiibu suitsetajatel võivad areneda välja samad terviseprobleemid, mis sigarettide kasutajatel
Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi
koolinoorte seas. ESPADi uuringu tulemused näitavad üldise kujundi sellest, kui palju ning kui tihti teismelisi kasutavad legaalseid ja illegaalseid uimasteid. Artikli järgi võib näha, et alates 1995. aastast kuni 2011. aastani narkootikumite tarvitamine noorukite seas pidevalt tõusis ning tänapäeval nende hulk on juba umbes 4,5 korda rohkem, kui 20 aastat tagasi. Tõusev tendents on ka alkoholi joomisega, aga mitte nii kohutav, kui eelmise näidisega - tõus on vaid 10%. Suitsetamisega on teine olukord. Hetkel on see asi, et koolinoorukite hulk, kes suitsetab, langes võrreldes 1995. aastaga, kuid artiklis on märgitud, et viimase aja jooksul noortel on rohkem levinud mokatubaka tarvitamine ja seetõttu ei saa lõplikult ütelda, et tubakatarvitamine langes. Õpilaste abil selgitati ka seda, millised uimastid nende arvates on kõige kättesaadavamad ning minu arvates sellest võib võtta kasu, et teha järgmised sammud nende narkotikumite
ennekõike uimasti enda omadusest, tarvitatud kogusest, manustamise viisist ja sagedusest ning uimastitarbija vaimsest ning füüsilisest seisundist. Uimastisõltuvus tekib reeglina seda kiiremini, mida sagedamini ja rohkem uimastit tarvitatakse ning mida noorem ja väljakujunematum on tarvitaja organism. Väga tavaline on, et suitsetamise kaudu saadavast nikotiinist jääb inimene sõltuvusse ning ta ei saa enam suitsetamist raskusteta lõpetada. Tavareegel on, et mida varem suitsetamisega alustada, seda kiiremini tekib sõltuvus ning seda raskem on suitsetamisest loobuda. (Kull, Part, Kõiv, Kiive, 2012: 102) 5 Eristatakse füüsilist ja psüühilist sõltuvust uimastitest. Need kaks esinevad tihti koos. • Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimastiga. • Psüühiline sõltuvus on vastupandamatu tung ainet hankida ja kasutada. 6 2
nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud
mõne spordialaga. SPORT Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega. TUBAKAS Oleme ausad paljud või isegi enamus inimesi ei tea tegeliku suitsetamise mõju organismile. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Suitsetamise tagajärjed: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused, naistel ja noortel neidudel kahjustab viljastumist, meestel võib tekitada ka impotentsust. TOITUMIE Toidupüramiid iseloomustab kõige paremini sinu toiduvajadust.
kuuletub koer taas. Negatiivne sarrustus on millegi ebameeldiva eemaldamine keskkonnast, et tagada parem tulemus ja selle kordumine. Näiteks kui peol alkoholile vahelduseks vee joomine tagab hommikul parema enesetunde, siis on tõenäolisem, et järgmine kord juuakse samuti alkoholile vahelduseks vett. Positiivne karistus on mingi ebameeldiva stiimuli rakendamine, et mittesoovitud käitumine ei korduks. Näiteks kui alaealine jääb vanematele suitsetamisega vahele ja vanemad käsivad tal terve paki suitsu järjest ära tõmmata, on tõenäoline, et laps tulevikus enam suitsetada ei taha. Negatiivne karistus on millegi meeldiva äravõtmine, et mittesoovitud käitumine ei korduks. Näiteks kui võtta kadedalt lapselt mänguasjad ära, on tõenäolisem, et tulevikus on ta nõus oma asju jagama. 5. Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal.(ÕO8, L8)
kopsuhaigust. · Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse. · Suureneb insuldioht. · Suureneb südameinfarkti tekkimise oht. · Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. · Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. · Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist. · Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust. · Naistel vähendab suitsetamine viljakust. Passiivne suitsetamine · Suitsetamisega kaasnevad ka Click to edit Master text styles negatiivsed mõjud Second level mittesuitsetajatele, Third level sest suitsetamisel Fourth level satub tubakasuitsu Fifth level kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetaminevõib olla veel ohtlikum, kui aktiivne. Kuidas saada ja anda abi?
Anna Haava nim Pala Kool Referaat SUITSETAMINE Koostaja:Ranno Raamets Juhendaja: Tiina Karu Pala 2010 Sissejuhatus Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha,
Kui hästi mul enda lubaduse hoidmine edeneb? Hetkese seisuga olen ma täisealine olnud kõigest 4 kuud aga juba tundub, et ma pean enda lubadust murdma. Kooliõpilasena kohtun ma igapäev vanemate kui ka nooremate õpilastega ja tundub tõesti, et asjad liiguvad halvemuse poole. Kõige rohkem häirib mind noorte inimeste keelekasutus ja see, et puudub austus vanemate inimeste vastu. Väga varakult alustatakse tänapäeval suitsetamisega ja nädalavahetustel pidutsemine on neile nagu aamen kirikus. Iseenesest pole selle midagi uut, lapsed on alati uusi asju tahtnud proovid, aga vanus, mil selliste tegevustega alustatakse alaneb aastast-aastasse ja eriti häirivaks on muutunud see, et kõige hullema keelekasutusega on tänapäeval tüdrukud, kellele on ka joomise ja suitsetamise pahed külge hakkanud. Kuigi meie kooli õpilased on parajad väänikud, siis ei ole nende teod võrreldavadgi tegudega,
organismi tapab, kui aga sind ümbritsevad selline grupp kus suitsetatakse siis suure tõenäosusega sa ei lõpeta suitsetamist, olenemata kahjulikusest. Kui aga vahetada näiteks sõpruskonda ja seal ei suitsetada ning see on tabu siis tahest tahtmata jäetakse ka see lõpuks maha. Minul isiklikult on see kogemus olemas ja selle tõttu ka see peatükk kui selline mind kõnetas. Olin umbes 11 aastane kui mind hakati suitsetamisega sõprade poolt mõjutama. Seltskonna survel hakkasin ka ise suitsetama. Kui aga üks hetk otsustasin sõprus ringkonna välja vahetada umbes 16 aastaselt, jätsin ka suitsetamise maha. Kokkuvõtteks siis hoiakutest, inimesed võtavad oma hoiakud ja käitumismustrid inimest ümbritsevast keskkonnast ja seltskonnast. Olen päris veendunud, et see jätkub ka edaspidi tulevikus. Hoiakud ja käitumisnormid aga ajaga ning ümbrusest tingitud faktoritega võivad muutuda. Järgmiseks võttis N
annaabi.ee 
